Anacreontea 16-21 (tlk Homo Quidam, -ck)


Tagasi: Antiigiveeb | Anacreontea


Ilmunud: Sakala lisaleht 32 (1898), 133-134.

16.

Joob musta mulla pind,
Maast joovad puud ja lilled;
Joob meri jõgedesta,
Ja päike mere laentest;
Ja päikse kuldseist kiirtest
Joob kuu ka endal’ valgust:
Kas on siis ime, sõbrad,
Et joon niisama mina?

17.

Kuule, kuule kuulsam meister,
Tee mull peeker selgest kullast, –
Pühendan ta kevadele,
Kes see roosidega ehib
Tulnud aasta noorus’ aega.
Ehtigu ta külgesida
Rõõmus, lustiline pidu;
Bachus, Zeusi kallim võsu,
Evios, su kuju olgu
Sääl , ja siis veel rõõmus Hymen,
Preesterinnaks Kypris ise;
Naljatagu sääl Charited,
Mängitades armujumal
Viinamarja põõsa vilul,
Kesket raskeid kobaraida;
Laulgu lustil noored mehed,
Valjult Phöbusele laulu!

18.

Kui peeker kõliseb mu käes
Siis kaduvad kõik mured!
Ei tunne mina valu siis,
Ei hooli homsest päevast!
Surm viib mind ka kord ära siit,
Kas tahtku ma, ehk mitte –
Mis aitab siis kurb nägu?
Sest tahan rõõmsast’ juua ma –
Lyäose kallist annet,
Ja ühes oma peekriga,
Viin mured alla hauda!

19.

Ära karda neiukene,
Et küll on mu juuksed hallid!
Ehk küll õitseb sinu noorus,
Roosid punavad su palgel,
Armastust kuid ära põlga!
Tead ju, et ka valged lilled
Võivad ühes roosidega
Saada ilusamaks pärjaks!

20.

Kevade on tulnud kätte,
Lilled lehkavad nii õrnalt,
Mere laened libisevad;
Jahe tuule heljumisel
Rõõmsalt ujuvad sääl luiged,
Kured lendavad kiirel tiivul
Ots’ma vana pesasida;
Õrnalt, kergelt libisevad
Päik’se kiired üle ilma,
Kaovad paksud pilve rangad.
Lõhkevad ju puude pungad,
Bromios see valab sahvti
Viinamarja kobarasse.

21.

Kas võid sa puude lehed
Kõik ära lugeda?
Kas võid sa mere la<e>ned
Kõik ära arvata?
Kui seda võid, siis ütle,
Kui palju armastanud
Ma olen neidusida!
Kord võtsin ma Athenast
Kakskümmend neiut ühes,
Viisteistkümmend veel teisa!
Korinthusest sain ka veel
Ma mitmed neiu hulgad:
Achaja tütred mõistvad
Nii hellalt armastada!
Veel arvan ma siis juurde
Lesbosest, Joniast
Ja Kariast, Rhodosest
Kakstuhat kallikesi!
Ei nimeta ma Syrost,
Ka vaikin Knobusest
Ja Kreeta linnadesta,
Kus valitsemas Eros.
Kas pian veel nimetama
Neid neidusi Gadeirast
Ja Indiast, Baktriast,
Kell’ leegitseb mu süda?