Tagasi: Antiigiveeb | Anacreontea

---

Ilmunud: Sakala lisaleht 36 (1. september 1898), 149-150.

27.

Oh poiss, see härg näib küll
Üks Zeus ju olevat;
Ta kannab oma turjal
Üht neidu Siidonist;
Ta ujub läbi mere
Ja lõhub vahvalt laeneid;
Sest pole ju teist härga,
Kes mõistaks mere laentes
Nii ujuda, kui see!

28.

Erost köitsivad kord Muused
Kinni roosi-pärgadega,
Kallos aga hoidis teda.
Püüdis asjata Kythere
Kõrge kalli hinna eesta
Teda jälle vabastada,
Aga Eros rõõmsal meelel
Tahtis nende orjaks jääda.

29.

Mis sa õpetad mul’ seadust,
Ehk ka ilu kõne kunsti?
Mis on minul sellest kasu,
Tähtsust sõna kokku kõlas?
Kas ei taha õpeta mind
Jooma Lyäos’ kallist annet,
Kas ei pia ma Aphroditel’
Kiitust laulma kandle keelel?
Pääd ju katvad hallid juuksed,
Sega, pois, vett viina sekka,
Uinuta siis magama mind!
Varsti sängitad niisama
Mind sa musta mulla voodi,
Muud küll nüüd ei soovi mina.

30.

Ehk vana ma küll – siiski
Löön lusti, nii kui noored,
Ja käiksed lehvivad mul,
Kui heljun ringitantsul…
Ehk olen vana – siiski
Veel tahan ma, kui Silen
Te’ keskel tantsu lüüa!

31.

Mul armsad vanad mehed
Ja noored meeste hulgad;
Kuid, kui ma näen, et tantsib
Veel vanamees ring-tantsu,
Siis üksinda juuks tal hall,
Kuid süda veel palav ja noor.

32.

Laskem mind nüüd Erosele,
Vägevale kuningale,
Väikest kiidu laulu laulda:
“Valitseb ta inimesi,
Võidab ta ka jumalaid!”

33.

Kui hallid on mu juuksed,
Mu pää on täitsa valge,
Ja aastad kiirel jooksul
On kõik mu hambad riisnud
Mis on mull’ elu annud
Nüüd on see kõik ka kadund!
Ma nutan: Tartarusest
Ei ole enam pääsmist!
Täis piina on kõik Hades,
Ja minek sinna raske,
Ja kes kord sinna läinud
See tagasi ei tule!