Cicero, In Catilinam 1 (tlk Heinrich Freymann)

Tagasi: Antiigiveeb | Cicero

Ilmunud: M. Tulli Ciceronis Oratio in Catilinam prima in senatu habita. Tõlge. Sõna-sõnalt eesti keelde tõlkinud Heinrich Freymann. Autori kirjastus Tartus, 1937. a.

1. Kui kaua (missuguse ajani) viimaks (sina), Catilina, tarvitad kurjasti meie kannatust (meie kannatusega)? Kui kaua veel see sinu (oma) märatsemine (hullustus) pilkeks edasi kestab? Millise piirini hoopleb (viskleb, ennast pillub) ohjeldamatu jultumus? Kas mitte sugugi sind ei liigutanud Palatiumi öine kaitse, (kas) mitte sugugi linna valvesalgad (vahid), (kas) mitte sugugi rahva hirm (kartus), (kas) mitte sugugi kõigi hääde (kodanikkude — patriootide) kogunemine, (kas) mitte sugugi see senatipidamise kõige kindlam koht (senati koosoleku kindlaim koht), (kas) mitte sugugi nende (kohal olevate senaatorite) näod ja näoilmed? Kas sa ei märka, et sinu plaanid on ilmsed (avatud)? Kas sa ei näe, et sinu vandenõu hoitakse kinni (juba) surutuna nende kõikide teadmise pärast? Keda meitest (meie seast) arvad mitte teadvat, mida sa tegid viimasel (lähimal, täna öösel), mida eelviimasel (eelmisel, eile) öösel, kus olid, keda kokku kutsusid, mida otsustasid (mida plaanist võtsid)?
2. Oh ajad! oh kombed! Senat teab seda, konsul näeb; see siiski elab! Elab? Ei, seda on (liig) vähe, ta tuleb isegi senatisse, on ametliku (avaliku) koosoleku osavõtja, üles tähendab ja määrab (ära märgib) silmadega tapmiseks igaühte meist. Meie aga, vahvad mehed, näime, et rahuldame riiki (küllalt teeme riigile) kui selle (sinu) märatsemist ja relvi väldime (väldiksime).
Surmata (surma juhtida) sind, Catilina, konsuli käsul oleks tarvis olnud (pidi) juba ammugi, sinu peale juhtima katku (et katk sinu peale juhitakse) mida sa meile (meie vastu) sepitsed. —
3. Kas tõesti kõrgeauline mees P. Scipio, vanim ülempreester (paavst), eraisikuna tappis (surmas) Ti. Gracchuse (Gracchust), mõõdukalt maksva riigikorra vapustajat (kes vapustas, kõigutas): (aga) meie, konsulid, kannatame (välja) Catilinat, (maailma maaringi) tapmisega ja tulekahjudega rüüstata ihaldajat (kes ihaldab)? Sest nendest liig vanadest (juhtumustest) lähen mööda (vaikin), see et Caius Servilius Ahala hukkas oma käega Spurius Maeliuse (Maeliust), uutele asjadele (riigipöördele) püüdjat (kes püüdis). Oli, oli see voorus kunagi selles (meie) riigis, nii et võimsad mehed valjemate karistustega kahjulikku kodanikku kui kõige vihasemat vaenlast taltsutasid. Meie omame, senati otsust sinu vastu, Catilina, valjut ja rasket: ei puudu riigil selle seisuse (rea, senati) arvamine ega määrus: meie, meie, räägin avalikult, konsulid puudume (ei täida oma kohust).

Kunagi (kord) otsustas senat, et konsul Lucius Opimius, vaataks, et riik midagi kahju ei saaks (kahjust ei (võtaks): (ja mis me näeme) ei möödunud ühtegi ööd — tapeti (tapetud on) mõnesuguste vastuhakkamiste kahtlustuste pärast Caius Gracchus (võrsunud) ülikuulsast isast, vanaisast, esivanematest; tapetud on ühes lastega endine konsul Marcus Fulvius. Sarnase senati otsusega anti konsulitele Caius Mariusele ja Lucius Valeriusele riigikaitse volitused (on lubatud riik).
Kas pärast seda rahvatribuuni Luciust Saturniust ja praetor Caius Serviliust surm ja riigi karistus tagasi hoidis (viivitas) ühte päevagi? Aga meie juba kahekümnendat päeva lubame, et nürineks nende (senaatorite) otsuse teravus. Omame ju niisuguse (viisi) senati otsust, kuid tõeliselt lukustatud tabelites (arhiivis aktides), nagu tuppe peidetud, millise senati otsuse põhjal on tarvis, et sa Catilina otsekohe surmatud oled.
Elad, ja elad mitte jultumuse ära heitmiseks (et mitte ära heita) vaid (jultumuse) kindlustamiseks (et kindlustada jultumust). Soovin, (härrad) senaatorid, et ma olen tasane, soovin et ma näin riigi nii suurtes ohtudes mitte hooletuna; vaid juba ise ennast süüdistan loiduses ja kõlbmatuses.
5. Laager on Itaalias Rooma rahva vastu parajasse kohta paigutatud Etruuria kuristikkudes; kasvab iga (üksiku) päevaga (päev päevalt) vaenlaste arv; aga selle laagri pealikut ja vaenlaste juhti näeme (linna) müüre vahel ja ka isegi senatis iga päev riigile mõnesugust sisemist hukatust sepitsejat. Kui sind juba, Catilina kinni võtta (et kinni võetakse), kui surmata käsen, usun, mul tuleks karta, et ennem kõik hääd (ütlevad), et see minu poolt tehtud on liig hilja, kui et keegi ütleks, et (on tehtud) liig karmilt.
Tõesti mina seda, mis juba ammu pidi tehtud olema, teatud põhjused ei ole veel mõjustatud, et teeksin. Siis lõpuks sind surmatakse, kui enam ei või leiduda ükski nii autu, nii nurjatu, nii sinu sarnane, kes (niisugune et kes) tunnistaks, et see on tehtud mitte õigusega. Nii kaua kui keegi saab olema, kes (niisugune et) kes sind kaitseda julgeks, sa elad, aga elad, nii, nagu (nüüd) elad, ümbritsetud minu tihedatest ja tugevatest kaitsesalkadest, seks et sa ennast riigi vastu liigutada ei võiks. Ka paljude silmad ja kõrvad, (sind) mitte märkajat (sina kes sa ei märka) nagu nad seni on teinud, vaatlevad ja valvavad (sind).

III

Ja tõesti (sest), mis on, Catilina, et (sa) veel (enam) ootad, kui mitte öö pimedusega (ei või) varjata jumalakartmatuid (nurjatuid) kooskäimisi (teine tekst: algatusi) ega eramaja seintega kinni hoida sinu vandenõu hääli? Kui (kõik) valgustatakse kui kõik tuleb avalikuks (murrab välja)? — Muuda juba (seda) oma mõtet (kavatsust), usu mind (usu minule); unusta tapmine ja tulekahjud. (Sind) hoitakse igaltpoolt; valgusest selgemad on meile kõik sinu plaanid, mida nüüd võid (on lubatud) läbi harutada.
7. Kas (sa) ei mäleta, et ma kaheteistkümnendal päeval enne novembri kalende (21. oktoobril) ütlesin senatis, et teatud päeval, missugune päev saab olema kuus päeva enne novembri kalende (27. oktoobril), saab olema sõjariistus Caius Manlius, sinu jultumuse kaaslane ja abiline? Kas pettis mind (kas ma eksisin), Catilina mitte ainult nii tähtis asi, nii kohutav ja nii uskumatu, või isegi (kuid tõesti) seda mida palju enam tuleb imestada, päev? Mina ütlesin sedasama senatis, et sina lükkasid edasi optimaatide tapmise viiendale päevale enne novembri kalende (28. oktoobrile), siis kui paljud riigi päälikud (tähtsamad isikud) põgenesid Roomast mitte niivõrd enese päästmise kui(võrd) sinu plaanide mahasurumise põhjusel. Kas (ega sa või salata) võid tõesti salata, et sel päeval, ümbritsetud minu hoolel (hoole pärast), minu valvetest (vahtidest), sa ei võinud ennast liigutada riigi vastu; kui ütlesid, et sa hoolimata teiste lahkumisest (muude lahkumise pärast) oled (siiski) rahul meie tapmisega, kes (meie) olime jäänud kohale ?
8. Mis (siis edasi)? kui sa kindlasti lootsid, et sa saad vallutama Praenestet neil novembri kalendidel öösise kallaletungiga, kas sa ei märganud, et see koloonia minu käsul minu kaitsevägedest, valvetest ja valvesalkadest oli kindlustatutud?
Mitte midagi (sa) ei tee, mitte midagi (sa) ei kavatse, mitte midagi (sa) ei mõtle, mida mina mitte ainult ei kuuleks, vaid ka (isegi) näeksin ja selgesti (lausa, täiesti) tunneksin.

Haruta läbi minuga viimaks seda eelmist ööd: juba (kohe) mõistad (saad mõistma), et mina valvan palju teravamini (hoolsamini, terasemalt) riigi hea käekäigu eest (käekäiguks) kui (et) sina (tema) hukatuse eest (pärast) (nii siis). Ütlen (kinnitan), et eelmisel ööl (sina) tulid seppade hulka (seppade, sirbitegijate tänavasse) — ma ei räägi pimesi — Marcus Laeca majja; et sinnasamasse olid kogunenud väga paljud sellesama mõttetuse ja kuriteo liitlased. Kas sa julged eitada? Miks sa vaikid? Ma teen tõeks, kui eitad, sest ma näen, et siin senatis on mõned, kes sinuga ühes olid.
9. Oh surematud jumalad! kus(t) siis suguharudest (rahvastest) meie oleme? millises linnas (meie) elame ? Siin, siin on, meie hulgas, (härrad) senatorid — selles maailma kõige pühamas ja kõige tähtsamas nõukogus, kes (niisugused et kes) kõigi meie hukatusest (hukatuse üle), kes (niisugused et kes) selle linna ja isegi (kogu) maailma (maade ringi) hävingu üle mõtlevad! Neid mina, konsul, näen ja küsin (neilt) riigi asjade üle (riigi üle) arvamist ja, keda juba ammugi mõõgaga pidi surmatama (surmama, et surmatakse), neid veel mitte ma ei haava mitte sõnagagi.
Nii siis, Catilina, (sina) olid sel ööl Laeca juures; jaotasid ära Itaalia osad (osi); otsustasid, kuhu peaks igaüks minema (kuhu meeldis, et igaüks teele asuks); valisid välja, keda Rooma jätaksid, keda enesega ära viiksid (linnast välja); jaotasid linna osi põletamisteks; kinnitasid, et sa ise kohe välja saad minema, ütlesid, et sul olevat ka nüüd vähe viivitust (viivitusest), sest et ma elan (nimelt et ma elan). Leidusid kaks Rooma ratsanikku, kes (seks et need) sind sellest murest vabastasid ja lubasid et nemad sel ööl vähe enne valgust saavad tapma mind minu voodis.
10. Neid kõiki (asju) sain teada kui teie koosolek vaevalt veel oli laiali saadetud. Kindlustasin ja tegin tugevaks oma maja suuremate kaitsesalkadega; ei võtnud vastu (sulgesin välja) neid, keda sina minu juurde saatsid tervitamiseks (tervitama), sest et tulid just need, kellest ma juba paljudele ja väga tähtsatele meestele ette ütlesin, et nad saavad (kavatsevad) tulema minu juure sel ajal (ajast sellel).

Sest et need (asjad) nii on, Catilina, jätka, kuhu algasid: mine välja ükskord linnast; avatud on väravad: asu teele. Liig kaua igatseb sind (kui) pealikut see sinu Manliuse laager. Vii välja enesega ka kõiki omi (poolehoidjaid); kui mitte (kõik) (kui vähem), siis võimalikult palju (paljusid); puhasta linn! Saad vabastama mind suurest hirmust, kui ainult minu ja sinu vahel müür oleks. Meiega viibida (elada) juba kauem (sa) ei või (ma) ei kannata, (ma) ei salli, ma ei luba.
11. Suurt tänu tuleb avaldada (omada) surematudele jumalatele ja ka (iseäranis) sellele Jupiter Statorile enesele, selle linna vanimale kaitsjale (selle eest) et meie nii mitu korda juba pääsenud oleme sellest nii häbistavast nii hirmsast ja nii riigile vaenulikust katkust. Ei ole tarvis (ei tohi) sagedamini (edaspidi) (juba) ühes inimeses terve riigi head käekäiku hädaohtu saata.
Kui kaua sina mind määratud konsulit, Catilina, varitsesid, mina kaitsesin ennast isikliku hoolega, mitte riikliku (avaliku) kaitsege. Kui (sa) viimastel rahvakoosolekutel konsulite valimiseks mind konsulit ja oma võistlajaid (Marsi) väljal tappa tahtsid, surusin maha sinu jumalakartmatuid katseid sõprade kaitsel ja (ende) abinõudega, ametlikult mitte mingisugust segadust tekitada, lõpuks kui mitu korda sa minu peale ka tungisid, enese läbi (oma abinõudega) panin sulle vastu, kuigi nägin, et minu hukatus on seotud riigi suure õnnetusega (kaotusega).
12. Nüüd juba tungisid sa avalikult terve riigi kallale (pääle); surematute jumalate templeis, linna maju, kõigi kodanikkude elu, kogu Itaaliat kutsud (üles) hävitamiseks ja rüüstamiseks.
Sellepärast (mispärast), sest et (ma) seda, mis on esimene (asi) ja mis selle võimu võimu ja esivanemete valju korra kohane, veel mitte ei julge teha, teen seda, mis on karmuse poolest (juures) pehmem ja üldisele hääolule kasulikum. Sest, kui käsen, et sind surmatakse, jääb püsima (jääb istuma) riigis vandenõulaste ülejäänud salk: kui aga sina, millele sind juba ammugi julgustan, lähed välja, kõrvaldub linnast sinu kaaslaste suur ja kardetav riigi põhjakihi (jätised). —
13. Mis on, Catilina? kas kahtled minu käskides (kui ma käsen) seda teha, mida juba vabatahtlikult tahtsid teha? Linnast välja minna käseb konsul vaenlast. Küsid mind: kas maapakku? Ei käse, kuid, kui minult nõu küsid, soovitan.

Sest mis on, Catilina, mis sind veel võiks rõõmustada selles linnas? milles ei ole väljaspool seda hukkunute (nurjatute) inimeste vandenõu mitte keegi kes (niisugune et kes) sind ei kardaks, mitte keegi, kes (niisugune et kes) ei vihkaks?
Milline koduse (perekonna) häbiteo märk ei ole põletatud sinu elule (ellu)? milline eraasjade autus ei ripu (sinu) kuulujutu (nime) küljes! milline kirg puudus (sinu) silmist, milline kuritegu kunagi sinu kätest, milline jälkus tervest kehast?
Missugusele noormehele, keda sa võrku püüdsid korruptsiooni meelitistega, sa ei kannud ees rauda (mõõka) jultumuseks või kiimaluses tõrvikut?
14. Kuid mis on see (võrreldes järgnevaga)? Hiljuti, kui sa eelmise abikaasa surmaga uueks abieluks tühjendasid maja, kas (sa) veel ei kuhjanud mitte mõne teise uskumata kuriteoga seda kuritegu? sellest lähen mööda ja kergesti luban, et sellest vaigitakse, seks et mitte ei näiks, et selles riigis nii suure kuriteo hiiglasuurus on kas olemas olnud või ei ole karistatud. Lähen mööda sinu varanduse varemetest (katastroofist), milliseid kõiki tunned, et ähvardavad sind (sinule) lähemail iididel: tulen nende (asjade) juure, millised ei puutu sinu pattude era autusse (sinu kõlvatu eraelu patte), ei sinu kodusesse (rahalistesse) raskusesse (võlgadesse) ja häbiasja, vaid kõrgemaisse üldriiklikesse huvidesse (rahva ülimat asja) ning meie kõikide ellu ja heasse käekäiku.
15. Kas võib sinule see valgus, Catilina, või selle õhu hingamine meeldiv olla, kuna sa tead, et ei ole kedagi nendest, kes (niisugune et kes) ei teaks, et sina jaanuari kalendide eelpäeval (31. detsembril), kui Lepidus ja Tullus olid konsulid, seisid rahvakoosoleku kohal sõjariistaga? et valmistasid salka konsulite ja riigi tähtsamate isikute (päälikute) tapmise põhjusel? et sinu kuriteole ja märatsusele vastu seisis mitte mingisugune mõte või sinu kartus, vaid Rooma rahva õnn? Ja (ka) veel need (asjad) jätan vahele, sest nad on kas hästi teada (ei ole mitte tundmatud) või väga paljud pärast poole tehtud (sinu poolt)—: kui mitu korda mind määratuna, kui mitu korda konsulina tappa tahtsid! Kui mitu sinu katseid nii seatuid, nii et ei näinud (neid) vältida võivat, mina (vältisin) mingisuguse väikse käänakuga ja, nagu räägivad, pääsesin kehaga (osava kehaliigutuse läbi, terve nahaga).
16. Midagi sa ei saavuta ja siiski ei lakka (sa) katsumast ja tahtmast. — Kui mitu korda, juba on see (põue) oda sinu (kasuks) kätest ära kistud (välja pööratud)! Kui mitu korda kukkus välja mingisugusel juhul ja välja libises! See on muidugi sinu poolt pühitsetud, (ma) ei tea, milliste pühade kommetega, ja tõotatud mõnele altilma jumalale (ohvriks), sest et sa arvad, et see on tarvilik konsuli kehha torgata.

VII

Nüüd aga, milline on see sinu (oma) elu? Sest. nõnda juba sinuga ma räägin, nii et (ma) ei näiks ärritatud olevat vihast, millest pean, vaid kaastundmusest, mida sugugi sulle ei võlgneta. Tulid vähe enne senatisse. Kes sind sellest nii suurest arvurikkusest, nii paljudest sinu sõpradest ja sugulastest (sind) tervitas? Kui see ei ole juhtunud inimeste mälu järgi kellelegi, (kas, siis) ootad sõnaga (sõna) haavanuist, kuna oled hukka mõistetud (maha surutud) vaikimise kõige raskema otsusega? Mis (sa ütled selle kohta)? see et sinu tulekul need pingid jäid tühjaks, et kõik endised konsulid, kes sinu poolt nii sageli olid määratud tapmiseks, nii pea kui sa istusid (kohale); seda pinkide osa päris tühjaks (paljaks ja tühjaks) jätsid, missuguse meelega arvad sa viimaks, et seda sinul on (tarvis) pead kannatama?
17. Vannun Hercules’e nimel kui minu orjad mind sel viisil kardaksid, nagu sind kardavad kõik sinu (kaas)kodanikud, ma arvaksin, et on tarvis oma maja maha jätta: sina ei arva, et sul linna (on tarvis maha jätta)? ja kui näeksin, et ma olen oma kaaskodanikkude poolt ülekohtuselt kahtlustatud nii raskesti ja (ka et olen) vihatud, (siis) eelistaksin, (et ma kõrvale hoian) kõrvale hoiduda kodanikkude vaatest kui et kõikide vaenulikest pilkudest vaadatud saada: (kas) sina, kuna oma kuritegude ära teadmise pärast tunnustad kõikide viha õiglaseks ja juba ammugi sinu poolt ära teenitud, (kas) kahtled, sa vältida nende vaateid ja juuresolekut, kelle mõtteid ja tundeid haavad? Kui sind sinu vanemad kardaksid ja vihkaksid ja neid ei mingisugusel viisil rahulda ei või, nagu ma arvan, nende silmade eest kusagile läheksid: nüüd sind isamaa, mis on meie kõikide ühine vanem, vihkab ja kardab ja juba ammu arvab, et sa mitte midagi (muud) ei mõtle kui ainult tema hukatuse üle: kas sina ei karda tema mõju (autoriteeti) ega alistu (ei järgne) tema otsusele ega karda tema jõudu.
18. See (isamaa) sinuga, Catilina, nõnda juttu ajab ja mingisugusel viisil vaikides räägib: juba mitme aasta jooksul ei ole ükski kuritegu eksisteerinud kui (kui mitte) sinu läbi, ükski häbitegu ilma sinuta; sinule ainsale paljude kodanikkude tapmised, sinule liitlaste piinamine ja röövimine oli karistamata ja vaba; sina olid tugev (sul oli julgust) mitte ainult seaduste ja kohtu-uurimiste tähelepanemata jätmiseks, tõesti aga ka (nende) hävitamiseks ja murdmiseks. Neid eelmisi, ehk küll need olid võimatud kannatada (mitte kannatatavad), siiski, nagu võisin, kannatasin: nüüd tõesti mina tervikuna olen hirmul sinu ainsa pärast, mis ka iganes krabiseks, kardetakse Catilinat (et) näib, et ükski kavatsus minu vastu otsustatud saada ei võivat, mis (tagasi kohkuks) kõrvale kalduks sinu kuriteost, järjelikult ei ole tarvis kanda: Missuguse asja pärast lahku ja seda hirmu minule (kasuks) välja kisu (vabasta mind), kui on õige, seks et ma ei hävineks (ei saaks maha rõhutud), kui aga vale, seks et viimaks ükskord kartmast lakkaksin.”

VIII

19. Kui seda sinuga, nagu ütlesin, isamaa räägiks, kas ta ei peaks seda saavutama, isegi (siis) kui ta jõudu tarvitada ei võiks? Mida (arvata)? et sa ise ennast tahtsid valve alla anda? et ütlesid, et sa tahad kahtlustuse vältimise põhjusel elada Manius Lepiduse juures? kelle poolt mitte vastu võetud isegi julgesid (sa) minu juure tulla ja palusid, et ma sind varjaksin oma majas. Kui ka minult selle vastuse said (kandsid), et ma ei milgi viisil ei või olla hädaohutu olla sinuga nende samade müüride vahel, sest et suures hädaohus, sest et nendest samadest müüridest oleme piiratud, praetor Quintus Metelluse juurde tulid; kelle poolt ära tõugatud rändasid oma seltsimehe, kõige parema inimese Marcus Metelluse juurde, keda sa arvasid, nähtavasti, et saab olema valvamiseks kõige hoolsam ja et kahtlustamiseks kõige ärksam ja et kättemaksmiseks kõige tublim. Kuid kui kaugel näib, et (see) vangikojast ja raudadest peab ära olema, kes (niisugune et kes) ise ennast arvas valve vääriliseks?
20. Sest et need nõnda on (mispärast) kahtled, kui (siin) rahuliku meelega surra ei või, ära minna mõnedesse (kuhugi mujale) maadesse ja seda elu (oma praegust) paljudest õiglastest ja ärateenitud karistustest vabanenut (ära kistud), pühendada põgenemisele ja üksildusele?
“Esita,” ütled sa, “senatile,” sest seda sa nõuad ja ütled (kinnitad), et sa saad alistuma kui see seisus (rida) arvab enesele meeldida lasta (arvab hääks otsustada), et sa lähed maapakku. Ma ei esita seda mis ei sobi minu iseloomu poolt, ja siiski teen, nii et sa saaksid aru, mida nad sinu üle arvavad. Mine välja linnast, Catilina, vabasta riiki hirmust, maapakku asu teele, kui ootad seda sõna! Mis on (siis), Catilina? Kas sa märkad, kas paned tähele nende vaikimist? (Nad) kannatavad, nad vaikivad. Miks ootad (nende) rääkijate otsust! kelle(de) vaikivate tahet läbi näed?
21. Aga kui (just) sedasama oleksin öelnud sellele kõige paremale noormehele, Publius Sestiusele, kui (sedasama oleksin öelnud) kõige julgemale mehele Marcus Marcellus’ele, juba (otsekohe) minule, konsulile, just selles templis täie õigusega senat oleks sisse kannud jõudu ja käsi (oleks vägivalda tarvitanud). Aga sinu kohta (üle), Catilina, sellega et nad on rahulikud, kiidavad hääks; sellega et nad kannatavad, otsustavad, sellega et nad vaikivad, kisendavad: ja mitte ainult need, kellede otsus on sulle nähtavasti kallis, elu (aga) väga odav, vaid ka need Rooma ratsanikud kõige ausamad ja paremad mehed ja muud (teised) kõige vahvamad kodanikud, kes seisavad senati ümber, kellede arvurikast hulka sa võisid ja püüdeid läbi näha ja hääli vähe aja eest kaugelt kuulda. Kelle käsi ja relvi mina sinust juba ammu vaevalt eemale hoian, neidsamu kergesti mõjustan, et sind, neid (linna ja riiki) mahajätjat (sina, kes sa maha jätad), mida juba ammugi püüad rüüstata, saadaksid (vahetpidamata) kuni väravateni.

22. Kuid (aga) milleks ma räägin? et sind mingi asi murraks? et sa kunagi ennast parandaksid? et sa kavatseksid mingisugust põgenemist? et sa mõtleksid maapaole? Oh kui sinule seda mõtet surematud jumalad annaksid! ehkki ma näen, kui hirmutatud minu kõnest (häälest) otsustad minna maapakku, milline põlgtuse (viha) torm ähvardab meid (meile), kui mitte praegu (käesoleval ajal), (sest et) värskelt on meeles sinu kuriteod (sinu kuritegude mälestuse värske olles, sinu kuritegude värske mälestuse pärast), siis vähemalt tulevikus. Kuid on mulle tähtsuseta (ükskõik, aga maksab seda), kui ainult see oleks eraõnnetus ja riigi hädaohust lahus. Kuid, et sina saaksid liigutatud oma pattudest (ebavoorustest) et (sa) kardaksid (hakkaksid kartma) seaduste karistusi, et sa annaksid järele riigi (rasketele) aegadele (rasketel aegadel riigihuvide kohaselt toimima) seda ei või nõuda. Sest sina ei ole niisugune, Catilina, nii et sind oleks kutsunud (tagasi hoidnud) tagasi kas häbi (häbitunne) teotusest või hirm hädaohust või mõistus (kaalutlus) meeletusest.
23. Selle asja pärast (sellepärast), nagu sageli juba rääkisin, asu teele ja ka, kui minule sinu vaenlasele, nagu ette ütled (ennustad) tahad viha õhutada (kokku puhuda) otseteed mine (jätka minema) maapakku: vaevalt kannan inimeste kõnelusi, kui (sa) seda teed, vaevalt kannan selle (sinu) põlguse koormat, kui lahkud maalt konsuli käsul. Kui aga enam (rohkem) tahad minu kiitust ja au (kiitusele ja aule) ära teenida, (siis) mine välja väljakannatamatu kurjategijate salgaga, mine Manliuse juurde (kanna end kokku) ässita rikutuid kodanikke, eraldu heatahtlikkudest, alga sõda isamaa vastu (kanna sisse isamaale sõda), rõõmusta autust röövimisest, seks et sa näiks, et (sa) ei ole minu poolt välja visatud võõraste juurde, vaid kutsutud omade juurde.
24. Kuid milleks (miks) ma peaksin sind kutsuma kellest (kelle poolt) ma tean, et on juba ette saadetud (need) kes (seks et need) sind (sinule) ootaksid olles relvastatud Aureliuse turu juures? kellel ma tean, on kokku lepitud ja määratud Manliusega päev? kelle poolt, ma tean, et on ette saadetud ka see hõbedane kotkas, kellest usun, et on sinule ja ka kõikidele sinu omadele hukatusttoov ja (ka) et saab saatuslik olema, kellele sinu kodu on valmistatud sinu kuritegude pühakoht? Kuidas võid sa kauem ilma olla sellest, millist olid harjunud paluma tapmisele teele asudes, kelle altaritelt sageli seda (sinu) autut paremat kätt kodanikkude tapmiseks välja sirutasid (üle kandsid)?

25. Sa lähed viimaks ükskord sinna, kuhu sind juba ammugi kiskus see sinu (oma) ohjeldamatu ja meeletu kirg. Sest sulle ei valmista see asi (sõda isamaa vastu) mitte kurvastust, vaid mingisugust uskumatut häädmeelt. Selleks meeletuseks on sind lootus sünnitanud, tahe harjutanud ja õnn (saatus) hoidnud. Kunagi ei soovinud sa rahu, isegi mitte sõda, kui mitte jumalakartmatut. Hankisid autule salga, koostatud (kokku puhutud) hukkunuist kui ka mitte ainult kõigest õnnest, kui tõeliselt isegi lootusest põlatuist.
26. Missugust rõõmu siin maitsed! milliste rõõmude pärast hüppad! kui suures häämeeles joovastud, kui omade nii suures arvus (sa) ei kuule ega näe kedagi hääd meest! Omad juhtumini, kus näitad seda oma ülikuulsat nälja, külma, kõikide asjade puuduse kannatust millede pärast tunned, et sa oled lühikese aja jooksul kurnatud.
27. Nii palju saavutasin, kui sind konsuliametist kõrvale hoidsin, nii et ennem pagulasena võiksid katsuda riiki vallutada kui konsulina (teda) suruda ja (ka) nii et seda, mis on sinu poolt kuritahtlikult ette võetud, ennem röövimiseks kui sõjaks nimetati.

Nüüd, (härrad) senaatorid, seks et mingisugust peaaegu õiglast isamaa kaebtust enesest pühalikult paludes eemaldaksin (kindlasti tagasi tõrjun), kuulake, palun, hoolsasti, mida ma ütlen ja pidage seda jäädavalt meeles (andke edasi oma hingedele ja mõtetele).
Ja tõesti, kui minuga isamaa, mis mulle minu .elust palju kallim on; kui (eranditult) kogu Itaalia, kui terve riik minuga nõnda räägiks: “Marcus Tullius, mida sa teed? Kas sa seda, keda tunnistasid, et on vaenlane, keda sa näed, et saab olema sõja juht, keda märkad, et oodatakse pealikuna vaenlaste laagris, kuriteo kordasaatjat, vandenõu peameest, orjade ja hukkunud kodanikkude ässitajat, lubad ära minna, seks et näiks, et (ta) ei olegi sinu poolt linnast välja saadetud, vaid et on linn sisse saadetud? Kas (sa) ei käse, et teda (vangi) raudadesse pannakse, et mitte viibimata surmatakse, et mitte kõige hirmsama surmanuhtlusega karistatakse?
28. Mis viimaks takistab sind? Kas mitte esivanemate komme? Kuid väga sageli isegi eraisikud selles riigis karistasid hädaohtlikke kodanikke surmaga. Või seadused, mis välja antud (palutud) Rooma riigi kodanikkude surmanuhtluse kohta (üle)? Aga mitte kunagi (need), kes riigist lahti lõid, selles linnas ei ole alal hoidnud kodanikkude õigusi. Või kardad järeltulijate põlgtust? Tõesti väga toredat tänu (tagasi) tood Rooma rahvale, kes sind, isiklikkude teenete läbi kuulsaks saanud inimest (ise enda läbi tuntud), ilma esivanemate mingisuguse teeneta, nii varakult ülendas (välja tõstis) kõige kõrgema (konsuli) võimuni läbi kõikide auametite astmete (võimu tippu), kui viha või mõne muu hädaohu kartuse pärast põlgad oma kaaskodanikkude päästmist.
29. Kuid kui (kuigi) on olemas mingisugune viha kartus, kas on siis tarvis karta rohkem valjuse ja vahvuse pahameelt (viha) kui loiduse ja kõlbmatuse viha. Või kui Itaaliat rüüstatakse sõjaga, (kui) linnu laastatakse, (kui) majad põlevad, kas sa mõtled, et sa siis ei sütti pahameele (tulise viha) tulikahjust?”

XII

Mina neile kõige pühamatele riigi sõnadele ja nende inimeste mõtetele, kes seda sama mõtlevad, vähe vastan. Mina, kui ma seda kõige paremaks oleksin arvanud teha, (härrad) senaatorid, et Catilinat karistatakse surmaga, siis ühegi tunni kasutamist sellele gladiaatorile (mõrtsukale) ei oleksin annud elamiseks. Sest kui väga mõjukad mehed ja väga kuulsad kodanikud mitte ainult ei määrinud endid Saturniuse, Gracchusie ja Flaccuse ja väga paljude eelmiste verega, vaid isegi austust ära teenisid, kindlasti minul ei olnud tarvis karta, et midagi vihast minule tulevikus tagasi lainetaks, (et minu vastu tulevikus mingi viha lööks laineid), kui see kodanikkude mõrtsukas tapetud. Kuigi see mind (minule) väga ähvardaks, siiski sellel arvamisel olin, nii et pahameelt, mis tekitatud mehisuse tagajärjel, pidasin auks, aga mitte pahameeleks (nii et pidasin voorusega tekitatud põlgtust auks, aga mitte põlguseks).
30. Kuid on (siiski) selles seisuses (senatis) mõned, kes kas ei näe seda, mis ähvardab, või varjavad seda, mida näevad: kes (need) toitsid (toetasid) Catilina lootust (liig) pehmete arvamistega (liig pehme otsustamisega) ja toetasid tekkivat vandenõu uskumatusega: kellede eeskuju on väga paljud jälginud, mitte ainult autud, kuid tõeliselt isegi vilumatud, kui mina teda oleksin karistanud (need) oleksid ütelnud, et (see) on tehtud karmilt ja isemeelselt (despootlikult). Nüüd saan ma aru, kui see, kuhu tõttab, jõuab Manliuse laagri, et (siis) keegi ei saa olema nii rumal, kes (niisugune, et kes) ei näeks, et vandenõu on olemas (on tehtud), et keegi ei saa olema nii autu, kes (niisugune et kes) ei tunnistaks.
Aga kui see üks on tapetud saan aru, et see riigi katk (taud) ainult lühikeseks ajaks võiks maharõhutud saada, mitte et igavesti saaks sumbutatud (alla surutud).
Kui aga see välja läheb ning enesega omad ka kaasa viib ja sinnasamasse kogub kokku ka teised igalt poolt (kokku) kogutuid hädalisi (laeva õnnetust kannatanud isikud) siis kustub ja hävineb mitte ainult see juba nii valminud (täiskasvanud) riigi haiguks (katk), kuid tõesti ka kõikide pahede juur ja seeme.

XIII

31. Ja tõesti juba kaua, (härrad) senaatorid nendes vandenõu (hädaohtude) ja intriigides keerleme, kuid (ma) ei tea, mil viisil kõikide kuritegude ja vana hulluse ja jultumuse küpsus meie konsuli valitsuse aja pääle välja nurdis (lahti puhkes). Kui aga sellest niisuurest röövsalgast see üks kõrvaldatakse, näime võib olla, et oleme mingisuguseks lühikeseks ajaks hoolest ja kartusest kergendatud; hädaoht aga jääb (istuma) ja saab lukustatud olema sügaval riigi soontes ja sisemuses (sisemustes). Nagu sageli inimesed haiged raskest tõvest, kui (nad) kuumusest ja palavikust värisevad, kui külma vett on joonud, esialgu näivat kergenevat (et kergendatakse), pärast (selle järele) palju raskemini ja tugevamini kannatavad (vaevlevad) nõnda (ka) see haigus, mis on riigis, kergendatud selle karistusega aga hoogsamalt raskeneb teiste elades (teiste ellu jäädes).
32. Sellepärast eemaldugu autud, eraldugu häädest, kogunegu ühte kohta, eraldatagu viimaks see mida (nagu) juba sageli olen ütelnud, meist müüriga; lakaku varitsemast konsulit tema (oma) majas, ümbritsemast linna praetori tribunaali piiramast mõõkadega senati hoonet, süütenoole ja tõrvikuid linna süütamiseks valmistamast: olgu viimaks iga ühe otsaesisele kirjutatud, mida (ta) riigi üle mõtleb. Luban teile seda, (härrad) senaatorid, et meis konsulites niisuur hool saab olema, et nii suur (saab olema) teis autoriteet, et nii suur Rooma ratsanikes (saab olema) mehisus, et nii suur (saab olema) kõikides häädes üksmeel, nii et Catilina lahkumisega näete, et kõik on paljastatud, (et) valgustatud, (et) on maha surutud.
33. Vaat neil ennustustel, Catilina, asu teele autusse ning nurjatusse võtta, riigi kõige kõrgema heakäekäigu heaks, (heaks käekäiguks) enese (täielikuks) hukatuseks ja nende hävinguks, kes sinuga ühinesid igasuguses kuriteos ja tapmises.
Siis sina, Jupiter, kes nendel samadel ennustustel, millistel see linn Romuluse poolt oled püstitatud, keda selle linna kaitsjaks ja ka (selle) võimu (kaitsjaks) õieti nimetame, teda (seda) ja selle liitlasi oma altaritelt ja teistest templitest, linna majadest ja linna müüridest, kodanikkude elust ja varandusest eemal hoiad ja hääde vaenulikke inimesi, isamaja vaenlasi, Itaalia rüüstajaid, kuritegude lepinguga eneste vahel ja kuritahtliku liiduga ühendatuid, igaveste piinamistega elusaid ja surnuid mõistab hukka.