Tagasi: Antiigiveeb | Demosthenes
Ilmunud: Üldajaloo lugemik. I vihk: vana-aeg. Valiku teinud ja redigeerinud Pärtel Haliste, tõlkinud Ervin Roos. Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastus, Tartus 1933, lk 28-29.
(Chaironeia lahingu eel (a. 338 e.Kr.)
Oli õhtu. Seal ilmus korraga prütaanide[1] juurde käskjalg teatega, et Elateia[2] on vallutatud[3]. Sellepeale tõusid need kohe üles, katkestades õhtusöögi; ühed tõrjusid inimesi välja turupoodidest ja süütasid tarad põlema[4], teised saatsid strateegide järgi ja kutsusid trompetipuhuja. Linn oli rahutust täis. Järgmise päeva koidikul kutsusid prütaanid nõukogu istungile, teie[5] aga tõttasite koosolekule ja enne kui nõukogu sai arutada asja või pidada eelnõu[6], istus kogu rahvas juba nõlvakul[7]. Kui siis sellepeale nõukogu saabus ja prütaanid teadustasid, mis neile kuulutatud, ning esitasid teatetooja ja ka see oli rääkinud, siis küsis heerold: “kes soovib kõnelda?” Ükski ei esinenud. Ja ehk küll heerold korduvalt küsis, ometi ei tõusnud keegi üles, kuigi olid kohal kõik strateegid, kõik reetorid ja isamaa hüüdis oma pääste eest rääkijat; sest häält, mida heerold laseb seaduste nimel kõlada, on õigus pidada isamaa ühiseks hüüuks. Ja ometi, kui oleksid pidanud ette astuma need, kes soovisid isamaa päästmist, oleksite teie ja kõik muudki ateenlased püsti tõusnud ja kõnetribüünile sammunud, sest ma tean, et te isamaa päästmist soovisite kõik. Oleksid aga rikkaimad pidanud ette astuma, siis oleks seda teinud kolmsada meest; kui aga need, kes niihästi rikkad kui ka heatahtlikud riigile, siis oleksid esinenud need, kes nii suuri ohvreid pärastpoole kandnud riigi heaks, sest nad tegid seda rikkusest ja isamaa-armastusest. Kuid see tund, nagu näib, ei nõudnud ainult rikast patriooti, vaid meest, kes jälginud sündmustekäiku algusest peale ja õieti kaalunud, milleks Philippos nii teeb ja mis tema eesmärk. Sest kes seda ei teadnud ja ammust ajast saadik polnud hoolsasti juurelnud, ei oleks võinud, kuigi rikas ning heatahtlik, ometi teada, mis tarvis teha, ja nõu anda teile.
Siis ilmusin säärase mehena mina tol päeval ning astudes üles rääkisin teile, mida tähelepanelikult kuulake nüüd kahel põhjusel: esiteks, et teie teaksite, kuis mina üksinda reetoreist ja riigimeestest ei lahkunud ohtlikul ajal isamaa-armastuse vahipostilt, vaid osutusin täitvat oma kohust nii sõnas kui kirjas teie heaks kesk hirmu ja õudu; teiseks, et, viites vaid natuke aega, saaksite kogemustest rikkamaks terveks oma pärastiseks politiliseks tegevuseks.
Nii siis ma rääkisin: “Mis on Philippose eesmärk ja miks ta Elateia on vallutanud? Et oma relvade jõudu ligidalt näidates ülendada sõprade meeli neid julgustades, vastaseid aga kohutada, nii et nad kas hirmudes annaksid järele selles, mis nüüd neile vastumeelt, või taanduksid vägivalla survel. Mida me peame nüüd tegema? Esiteks loobuma praegusest hirmust, teiseks muutma oma meelt ja kõik üheskoos hirmuma teebailaste pärast, sest neile on kardetav olukord lähemal, hädaoht tabab neid varemalt, siis aga rutates relvistusvõimeliste meeste ja ratsaväega Eleusisse[8], näitama kõikidele, et oleme relvis, selleks et Teebai’s need, kes on meie poolt, võiksid samuti julgesti rääkida õiguse kasuks, nähes, et otsekui noil, kes isamaad müüvad Philipposele, on abistav jõud Elateias, nõnda ka neil, kes tahavad võidelda vabaduse eest, oleme meie abiks, siis kui keegi neile kallale tungib. Ärgem nõudkem teebailastelt midagi (aeg on ju sündmatu), tõotagem neid vaid aidata, kui nad soovivad, sest nemad on äärmises ohus, meie aga suudame seisukorda paremini hinnata kui nemad.”
Rääkinud nii, mina laskusin kõnetribüünilt. Kui kõik seda pooldasid ja keegi ei rääkinud vastu, ei leppinud ma ainult sellega, et olin rääkinud, vaid kirjutasin üles oma ettepaneku, ei leppinud ka sellega, et olin ta üles kirjutanud, vaid võtsin saadikukohused endale, ei rahuldunud ka sellega, et olin saadik, vaid võitsin teebailased enda nõusse. Algusest peale kuni lõpuni viisin kõik läbi ja andsin end teie eest tingimusteta riiki ümbritsevate ohtude saagiks.
[1] Ateena linna avalikke asju juhtiv riiginõukogu komisjon.
[2] Strateegiliselt tähtis punkt Fookises, teel Thermopylai’st Boiootiasse.
[3] Philippos’e poolt.
[4] et ruumi teha üldrahvakoosolekule kogunevaile rahvahulkadele ja sõjaväe mobiliseeringule.
[5] = Ateena rahvas.
[6] Kõik rahvakoosolekule esitatud küsimused pidid enne olema läbi arutatud nõukogus.
[7] Pnüksi mäeküljel, kus peeti rahvakoosolekuid.
[8] Attika linn teel Ateenast Boiootiasse.