Livius, Ab urbe condita 22.61 (tlk Ervin Roos)


Tagasi: Antiigiveeb | Livius


Ilmunud: Üldajaloo lugemik. I vihk: vana-aeg. Valiku teinud ja redigeerinud Pärtel Haliste, tõlkinud Ervin Roos. Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastus, Tartus 1933, lk 39.

(Cannae kaotuse mõju)

Kuivõrd raskem oli aga see kaotus võrreldes eelmistega, selgub kas või sellestki asjaolust, et liitlaste ustavus, mis oli seniajani püsinud kindlana, hakkas nüüd vankuma, mille põhjus muidugi mõista ei seisnud milleski muus, kui et nad kaotasid usu Rooma riigi edasikestesse. Ja ometi ei mõjunud kaotused ja liitlaste äralangemised niipalju, et roomlaste hulgas oleks kuskil rahust juttu tehtud, ei enne konsuli päralejõudmist Rooma, ega ka pärast seda, kui ta tagasitulek uuendas mälestuse saadud kaotusest. Just sel ajal näitasid kodanikud niivõrd oma suuremeelsust, et konsulile, kes tuli koju pärast nii kohutavat kaotust, mille peamiseks süüdlaseks oli ta ise, läksid vastu kõikide seisuste arvukad esindajad ja avaldasid tänu, et ta pole kaotanud lootust riigi edasikestesse.