Ilmunud: Üldajaloo lugemik. I vihk: vana-aeg. Valiku teinud ja redigeerinud Pärtel Haliste, tõlkinud Ervin Roos. Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastus, Tartus 1933, lk 50-54.

Katkeid Monumentum Ancyranum’ist^[1].

Ma olin üheksateistkümneaastane, kui kogusin endale sõjaväe oma isiklikul algatusel ja iseenda kulul^[2], millega vabastasin kildkonna vägivallast rõhutud riigi^[3]. Selle eest võttis senat mind austavate dekreetidega oma liikmeks C. Pansa’ ja A. Hirtius’e konsulaadi ajal^[4], andes mulle ühtlasi konsulaari^[5] õigused sõnavõtu suhtes, ja kinnitas mind mu sõjaväe juhatajaks. Sellepeale käskis ta mind propreetorina^[6] ühes konsulitega hoolitseda selle eest, et vabariik ei saaks mingit kahju. Kui aga mõlemad konsulid langesid sõjas, valis mind rahvas selsamal aastal konsuliks ja pärast seda triumviriks riigikorra jaluleseadmise otstarbel.

Oma isa^[7] mõrtsukad ma saatsin maapakku, karistades seaduslikul teel nende kuritegu, ja kui nad pärastpoole alustasid sõja riigi vastu, võitsin ma nad kaks korda lahingus^[8].

Sõdu olen pidanud terves maailmas, maal ja merel, omamaalaste ja võõraste rahvaste vastu, kusjuures võites olen andnud armu kõigile andestust paluvatele kaaskodanikkudele. Võõraid rahvaid eelistasin, kui riigi julgeolek lubas, pigemini säästa kui hävitada.

Umbes 500 000 rooma kodanikku on andnud mulle lipuvande. Üle 300 000-nde nendest olen pärast teenistuseaja lõppu asundanud maale või saatnud kodulinnadesse ja kõigile neile andsin maid või maksin raha sõjateenistuse tasuks.

Viis korda tulin triumfeerides Rooma, kaks korda ratsa, kolm korda vankril. Minu triumfide puhul on sammunud minu vankri ees üheksa kuningat või kuningapoega. Konsuliks olen olnud seniajani 13 korda, rahvatribuuni õigusi kasutan 37-ndat aastat.

M. Vinucius’e ja Q. Lucretius’e, P. ja Cn. Lentulus’e ja kolmandat korda Paullus Fabius Maximus’e ja Q. Tubero’ konsulaadi ajal^[9] soovisid senat ja rahvas üksmeelselt, et mind valitaks ainsaks seaduste ja kommete hooldajaks piiramatu võimuga, mina aga ei võtnud vastu ühtki ametit, mis oli vastolus pärimuskommetega; korralduse, mida senat tahtis minu kaudu läbi viia, panin toime, kasustades rahvatribuuni õigusi, ja sain selles ametis oma isiklikul palvel senatilt viis korda kolleegi.

Kuuenda konsulaadi ajal^[10] toimetasin oma ametivenna M. Agrippa’ga rahvahindamist. See oli esimene, mis viidi lõpule 41-aastase vaheaja järel. Selle hindamise tulemuseks oli üldsummas 4 063 000 rooma kodanikku. Teist korda toimetasin konsuli õigustega varustatult üksinda hindamist C. Censorinus’e ja C. Asinius’e konsulaadi ajal^[11], mille tulemuseks oli 4 233 000 rooma kodanikku. Kolmandat korda toimetasin hindamist konsuli õigustega varustatult koos oma pojaga, Tib. Caesar’iga, kes oli minu ametivennaks, Sex. Pompeius’e ja Sex. Appuleius’e konsulaadi ajal^[12], mille tulemuseks oli 4 937 000 rooma kodanikku.

Seaduseandlikul teel olen uuendanud palju juba unustusse jäänud esiisade kombeid ja olen ise paljudes asjades andnud eeskuju jäljenduseks tulevastele põlvedele.

Minu tervise pärast otsustas senat lasta tõotusi teha jumalaile iga nelja aasta takka konsulite ja preestrite kaudu. Nende tõotuste põhjal on minu eluajal sagedasti korraldatud mängusid, küll nelja suurima preesterkonna, küll konsulite poolt.

Ianus’e templi, mis pidi suletama meie esivanemate korralduse põhjal, kui terves Rooma riigi võimupiirkonnas valitseb nii maal kui merel võidukas rahu, ja mis enne minu sündi Rooma linna asutamisest saadik on pärimusteadete järgi üldse olnud suletud ainult kaks korda^[13], otsustas senat minu valitsuse ajal lasta sulgeda kolm korda.

Igale Rooma lihtkodanikule maksin oma isa testamendi põhjal^[14] 300 sestertsi^[15], iseenda algatusel aga viiendat korda konsul olles^[16] sõjasaagist 400 sestertsi ja kümnenda konsulaadi ajal^[17] oma isa pärusest igaühele kingituseks 400 sestertsi. Üheteistkümnendat korda konsul olles ostsin omal kulul 12 korda vilja ja jagasin selle pealinna rahvale^[18]. Minu veteraanide asundustes andsin viiendat korda konsul olles sõjasaagist igale mehele 1000 sestertsi; selle triumfikingi osaliseks sai asundustes umbes 120 000 veteraani.

Kolm korda olen korraldanud gladiaatorite mänge iseenda, viis korda oma poegade ja pojapoegade nimel. Nendel mängudel võitles elu ja surma peale umbes 10 000 inimest. Aafrika looma-võitlusi olen korraldanud rahvale iseenda või oma poegade ja pojapoegade nimel tsirkuses, foorumil või amfiteatrites 26 korda, kus surmati umbes 3500 looma. Merelahingu korraldasin rahvale vaatemänguks teisel pool Tiberit seal, kus nüüd asub keisrihiis, õõnestades selleks otstarbeks maapinna 1800 jala pikkuselt ja 1200 jala laiuselt. Sel puhul võitles omavahel 30 nokk-käilalist trireemi^[19] või bireemi^[20] ja veel suurem arv vähemaid laevu. Neis laevastikes sõdis peale sõudjate umbes 3000 inimest.

Terve Itaalia vandus mulle vabatahtlikult truudust ja nõudis mind selle sõja juhiks, mille võitsin Actiumi juures. Sama truudusevande andsid Gallia, Hispaania, Aafrika, Sitsiilia ja Sardiinia provintsid.

Olen suurendanud kõikide Rooma riigi provintside piire, mis asuvad meie võimule mitte alluvate rahvaste naabruses. Olen rahustanud Gallia ja Hispaania provintsid ning Germaania, maad, mida ümbritseb ookean Gades’est^[21] Albis’e^[22] jõesuuni. Olen lasknud vaigistada Alpide maa-ala Aadria merest Türreeni mereni, ilma ühelegi suguharule ülekohtuselt kallale tungimata. Minu laevastik on purjetanud mööda ookeani Reini suudmest ida poole kuni kimbrite piirideni, kuhu seniajani veel ükski roomlane polnud jõudnud ei maad ega merd mööda, ja kimbrid, kharüüdid, semnoonid ja teised germaani rahvad selles piirkonnas on saadikute kaudu palunud minu ja rooma rahva sõprust. — Egiptuse olen juurde lisanud Rooma riigile.

Veteraanide asundusi olen rajanud Aafrikas, Sitsiilias, Makedoonias, kummaski Hispaanias, Ahhaias^[23], Väike-Aasias, Süürias, Gallia Narbonensis’es^[24] ja Pisiidias^[25]. Itaalias aga on 28 minu juhatusel rajatud asundust, mis juba minu eluajal olid väga õitsvad ning rahvarikkad.

Minu poole on sagedasti läkitatud India kuningate saatkondi, keda varemini pole nähtud ühegi roomlaste juhi juures.

Olen ehitanud kuuria^[26] ja sellega liituva Chalkis’e Minerva templi, Apollo templi Palatium’il^[27] ühes sammaskäikudega, jumaliku Julius’e^[28] templi, sammaskäigu Flaminius’e tsirkuse juurde, keisrilooži Circus Maximus’es^[29], Jupiter Feretrius’e ja Jupiter Tonans’i^[30] pühakojad Kapitooliumil, Quirinus’e^[31] templi, Minerva, Kuninganna Juno ja Vabaduse Jupiteri templid Aventinus’el^[32], laaride^[33] templi Püha tee lõpus, penaatide^[34] templi Velia’l^[35], Noorusejumalanna templi ja Suure Jumalate-ema templi Palatium’il.

Kapitooliumi ja Pompeius’e teatri lasksin uuendada suurte kuludega ilma oma nime raidkirjastamata.

Veevärgid, mis olid paljudes kohtades vanadusest lagunenud, lasksin korda seada ja tõstsin veehulga Aqua Marcia nimelises veevärgis kahekordseks, juhtides uue allika tema kanalisatsioonisse.

Oma kuuenda ja seitsmenda konsulaadi ajal^[36], kui olin lõpetanud kodusõjad, milleks olin haaranud enda kätte ülemvõimu kõikide üksmeelsel soovil, andsin üle riigijuhtimise enda käest senati ja rooma rahva võimusesse. Selle minu teene eest nimetati mind senatiotsuse põhjal Augustus’eks, pärjati mu majauks avalikult loorberiga ja kinnitati sissekäigu kohale kodanikupärg^[37]. Peale selle seati üles Curia Julias^[38] kuldkilp raidkirjaga, mis tunnistas, et see kilp on annetatud mulle senati ja rooma rahva poolt mehisuse, leplikkuse, õigluse ja kohusetruuduse täheks. Sellest ajast saadik olin väärikuselt esimene kõikidest, võimu aga ei omanud ma rohkem kui teised mu ametivennad.

Kui olin kolmeteistkümnendat korda konsuliks^[39], nimetas mind senat, ratsanikkudeseisus ja terve rooma rahvas isamaa isaks ja otsustas, et see tuleb raidkirjastada minu maja eeskojas, kuurias ja Augustuse foorumil nelikrakendi küljes, mis oli püstitatud mulle senatiotsuse põhjal.
[1] Augustuse enda poolt koostatud teatis, mis kinnitati Roomas tema hauasambale. Ancyra elanikud (Väike-Aasias) lasksid valmistada sellest ärakirja ühes kreekakeelse tõlkega nende poolt ehitatud Augustuse templi jaoks, milline ärakiri leiti Ancyra’s, praeguses Angooras, läinud sajandil.

[2] a. 44 e. Kr.

[3] Võit Antonius’e üle Mutina juures.

[4] a. 43 e. Kr.

[5] Endine konsul.

[6] Endine preetor, provintsi asehaldur.

[7] täh. Caesar’i.

[8] Philippi’ juures.

[9] a. 19, 18 ja 10 e. Kr.

[10] a. 28 e. Kr.

[11] a. 8 e. Kr.

[12] a. 14 p. Kr.

[13] Kuningas Numa Pompilius’e ajal ja esimese ning teise Puunia sõja vahel.

[14] a. 44 e. Kr.

[15] 1 sesterts = umb. 15 senti.

[16] a. 29 e. Kr.

[17] a. 24 e. Kr.

[18] Näljahäda ajal a. 23 e. Kr.

[19] Sõjalaev kolme pealistikku asetseva sõudjatereaga.

[20] Sõjalaev kahe pealistikku asetseva sõudjatereaga.

[21] Mereäärne linn Lõuna-Hispaanias, nüüdne Cadiz.

[22] Nüüdne Elbe.

[23] = Kreekamaal.

[24] Nüüdne Provence Kagu-Prantsusmaal.

[25] Väike-Aasia lõunaosas.

[26] Senatihoone.

[27] Üks Rooma seitsmest künkast.

[28] = Julius Caesar.

[29] Rooma suurim tsirkus, rajatud juba Servius Tullius’e poolt.

[30] = Müristaja.

[31] Jumalastatud Romulus.

[32] Üks Rooma seitsmest künkast.

[33] Vanade roomlaste majakaitsevaimud, majahaldjad.

[34] Jõukuse-jumalused vana Rooma majas.

[35] Kõrgendik Palatium’ist põhja pool.

[36] a. 28 ja 27 e. Kr.

[37] Tammelehtedest kodanikupärg anti sõjas aumärgiks kodaniku elu päästmise eest.

[38] Sama kuuria, mis mainitud eelmisel leheküljel.

[39] a. 2 e. Kr.