Tagasi: Antiigiveeb | Polybios
Ilmunud: Üldajaloo lugemik. I vihk: vana-aeg. Valiku teinud ja redigeerinud Pärtel Haliste, tõlkinud Ervin Roos. Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastus, Tartus 1933, lk 40.
(Hannibal Zama juures)
Hannibal pääses (pärast Zama lahingut) väheste ratsanikkude saatel vahetpidamata taganedes Adrumeetumisse, olles teinud hädaohtliku seisukorra juures kõik, mis ta võimuses ja mida võis oodata nii tublilt ning paljudes võitlustes vilunud väejuhilt. Alguses oli ta vaenlasega läbirääkimisse astudes püüdnud oma isiklikul kaasmõjul leida lahendust raskele olukorrale. See annab tunnistust mehest, kes on küll kogenud kordaminekuid, kuid ei usalda õnne, vaid näeb ette lahingu üllatavate tulemuste võimalikkust. Pärast seda aga astudes võitlusesse toimetas ta nii, et kasustades samasuguseid sõjalisi jõude ei oleks keegi võinud paremini sõlmida lahingut roomlastega, kui tegi seda Hannibal. Kui nüüd Hannibal, kes oli seniajani võidetamatu, tegi kõik, mis ta võimuses, et võita sellelgi korral, ja ometi kaotas, siis tuleb see ebaõnnestus talle andestada.