Ištari manalaskäik
Manalasse, maale, kust pole naasmist,
Ištar, Sini tytar oma meele säädis.
Säädis Sini tytar oma meele
pimeduse koja poole, Irkalla elupaiga,
- koja poole, millesse sisenenu ei välju,
teele, millel kõndimisel pole tagasiteed,
koja poole, millesse sisenenuil puudub valgus,
kus põrm nende toiduks, nende söögiks on savi,
valgust nad ei näe, pimeduses asuvad,
- ryytatud nagu linnud, rõivasteks tiivad,
selle uksel ja riivil lamandub tolm.
Ištar manala väravale jõudes
väravavalvurile sõna kõneles:
"Valvur, hei, oma uks mulle ava,
- ava oma uks ja minul siseneda lase!
Kui ust sa ei ava ja ei sisene mina,
ukse löön maha ja purustan riivi!
Piidad löön maha ja uksed tõmban eest!
Surnud toon yles, et elu nad naudiksid,
- et elavaist rohkem surnuid oleks."
Valvur oma suu avas ja ytles,
kõneles suurele Ištarile:
"Peatu, mu emand, ära löö seda ymber,
ma lähen ja sinu sõna kordan kuninganna Ereškigal'ile!"
- Sisenes valvur ja Eriškigal'ile kõneles:
"Ennäe, hei, sinu õde Ištar ...
suurte pidustuste alalhoidja,
(sygavuste sogastaja kuningas Ea ees)!"
Ereškigal seda kuuldes
nagu lõigatud tamarisk tema nägu läks kollaseks,
- tema huuled läksid mustaks nagu potiservad.
"Mis tema sydame minu juurde tõi ja mis tema vaimu minu vastu ajas?
Ennäe, hei, mina koos Anunnakidega vett joon,
nagu leiba söön savi, nagu õlut joon sogast vett
kas nutku ma noormeeste pärast, kes on jätnud oma naised
- kas nutku ma neitsite pärast, kes nende kaasade sylest on kistud?
kas väikese lapse pärast ma nutku, kes oma päevadelt on ära saadetud?
Mine, valvur, oma uks talle ava,
kohtle teda muistsete kommete kohaselt!"
Läks valvur, oma ukse talle avas:
- "Astu sisse, mu emand ja Kuta't rõõmusta,
manala palee ilutsegu sinu palge ees."
Esimesse väravasse ta lasi sisse, võttis ja ära viis tema suure peakrooni.
"Miks, valvur, sa ära viid minu peakrooni?"
"Astu sisse, mu emand, see on Allilma Emanda kommete kohaselt!"
- Teise väravasse ta lasi sisse, võttis ja ära viis tema kõrvarõngad.
"Miks, valvur, sa ära viid minu kõrvarõngad?"
"Astu sisse, mu emand, see on Allilma Emanda kommete kohaselt!"
Kolmandasse väravasse ta lasi sisse, võttis ja ära viis tema kaela helmed.
"Miks, valvur, sa ära viid minu kaela helmed?"
- "Astu sisse, mu emand, see on Allilma Emanda kommete kohaselt!"
Neljandasse väravasse ta lasi sisse, võttis ja ära viis tema rinna kaunistused.
"Miks, valvur, sa ära viid minu rinna kaunistused?"
"Astu sisse, mu emand, see on Allilma Emanda kommete kohaselt!"
Viiendasse väravasse ta lasi sisse, võttis ja ära viis synnikiviga vöö tema puusadelt.
- "Miks, valvur, sa ära viid synnikiviga vöö minu puusadelt?"
"Astu sisse, mu emand, see on Allilma Emanda kommete kohaselt!"
Kuuendasse väravasse ta lasi sisse, võttis ja ära viis tema käte ja jalgade võrud.
"Miks, valvur, sa ära viid minu käte ja jalgade võrud?"
"Astu sisse, mu emand, see on Allilma Emanda kommete kohaselt!"
- Seitsmendasse väravasse ta lasi sisse, võttis ja ära viis tema niuete iluryy.
"Miks, valvur, sa ära viid minu niuete iluryy?"
"Astu sisse, mu emand, see on Allilma Emanda kommete kohaselt!"
Niipea, kui Ištar oli laskunud manalasse
Ereškigal nägi teda, tema nägu vihaselt jõllitas,
- Ištar mõtlemata tema peale sööstis.
Ereškigal oma suu avas ja ytles,
Namtarile, oma nõunikule sõna kõneles:
"Mine, Namtar, ...
Ištari peale kuuskymmend häda (saada)
- Silmade haiguse tema (silmade peale),
kylgede haiguse tema kylgede peale,
jalgade haiguse tema jalgade peale,
sydame haiguse tema sydame peale,
pea haiguse tema pea peale,
- talle endale yleni (igale liikmele)"
Kui emand Ištar (manalasse läinud oli),
härg lehma peale ei hyppa, eesel emaeeslit ei rasesta,
neitsit tänaval ei rasesta noormees.
Magab noormees yksinda,
- magab neitsi oma kylje peal.
Papsukkali, suurte jumalate nõuniku silmnägu oli norus,
leinaryysse ta riietatud, musta kandes
läks väsinult oma isa Sini ette ja nuttis,
kuninga Ea ette läks ta pisarais:
- "Ištar Allilma laskus, ta yles ei tõuse,
sestpeale kui Ištar manalasse laskus
härg lehma peale ei hyppa, eesel emaeeslit ei rasesta,
neitsit tänaval ei rasesta noormees.
Magab noormees yksinda,
- magab neitsi oma kylje peal."
Ea oma sydame tarkuses mõtte lõi
ja kutsus Asušunamiri, eunuhhi:
"Mine, Asušunamir, oma pale sää manala värava poole,
seitse manala väravat sinu palge ees avatagu!
- Ereškigal sind nähku ja sinu palge ees rõõmustagu.
Kui tema syda on rahunenud, tema meel läheb helgeks,
suurte jumalate elu nimel ta vandugu.
Oma pead sa kergita, nahklähkri poole sea oma meel:
"Hei, mu emand, nahklähker nad mulle andku, et vett sellest ma jooksin!""
- Ereškigal seda kuuldes
lõi oma reit, oma sõrme hammustas:
"Sa soovid minult soovi, mida ei tohi soovida,
mine, Asušunamir, ma nean sind suure needusega –
linna kerjuste söök olgu sinu söök,
- linna roiskveekanalid olgu sinu joogikoht
myyri varjus olgu sinu peatuspaik,
ukselävel sinu elukoht!
Joodikud ja janused peksku sinu põske!"
Ereškigal oma suu avas ja ytles
- oma nõunik Namtar'ile sõna kõneles:
"Mine, Namtar, koputa Egalgina'le,
kaunista selle kiviläved merekarpidega.
Too välja Anunnakid, pane kuldsele troonile istuma,
Ištarit eluveega piserda ja too ta yles minu ette!"
- Läks Namtar, koputas Egalgina'le,
kiviläved kaunistas merekarpidega,
Anunnakid tõi välja, kuldsele troonile pani istuma,
Ištarit eluveega piserdas ja tõi ta yles tema ette.
Esimesest väravast tõi ta välja ja tagastas tema niuete iluryy,
- Teisest väravast tõi ta välja ja tagastas tema käte ja jalgade võrud,
Kolmandast väravast tõi ta välja ja tagastas tema puusade synnikiviga vöö.
Neljandast väravast tõi ta välja ja tagastas tema rinna kaunistused.
Viiendast väravast tõi välja ja tagastas tema kaela helmed.
Kuuendast väravast tõi ta välja ja tagastas tema kõrvarõngad.
- Seitsmendast väravast tõi ta välja ja tagastas tema suure peakrooni.
"Kui ta asendajat ei anna, tema ise too (mulle) tagasi,
Dumuzi't, tema noorpõlve kaasat
pese puhta veega, hea õliga hõõru,
punase rõivaga ryyta, lasuriidist flööti ta puhugu.
- Lõbutydrukud tema vaimu tehku elusaks,
Belili oma ehted (seadis korda),
ja tema syli täitsid "silmakalliskivid"
kui oma venna hädakarjet ta kuulis, oma ehted virutas [...]
ja "silmakalliskivid" täitsid [...]:
- "Minu ainuke vend, ära tee mulle häda!
Päeval, mil Dumuzi tõuseb yles minu juurde, lasuriidist flöödi ja karneoolsõrmuse ta endaga toob yles (mulle)
koos temaga tulevad yles minu juurde leinamehed ja leinanaised,
surnud las tõusevad yles ja suitsutust nuusutagu!"
|
