BAKCHYLIDES

Theseus

Tõlkinud Uku Masing (KKA lk. 113-114)

Ehk me põldude piire on
tulnud haarama mingi õela
jõukkonna löömamees?
Röövlid ehk juba, nikripead,
karjuseilt puduloomakarju
viind võõrsile võimuväel?
Ehk ka muud südamesse lõikab?
Häält tõsta sa, on ju noori tarmukaid
poisse väes sinul nõnda kui
kõigil teistel põrmlasil.
Ae, Pandioni ning Kreusa poeg, ae!

Aigeus

Tuli nüüdap, läbi jalgsi matkand
tee Isthmose, kauge teatekandja.
Kohutavaist mehe kange räägib
too töist. Ülemeelse olla tapnud
Sinnise, kes surelikkudest
vahvaim jõult, isa kel Lykaios,
maadkõigutav Kroniid.
Mõrtsuksea kurupadrikuis
Krommyoni ja ülbetoimse
Skironi ta surmanud.
Kätte Kerkyonilt ta maadlus-
maa saand, Polypemonilt ta vorpimis-
haamri, tublima ees Proko-
ptes ju vist ta kohkunult
pillas. Hirm aga mul, mis tulla võib veel.

Ateenlaste koor

Olevat kust, keda vapra mainib
ta siis, mida rüüna üll ta ümber?
Maleva suurega ons ta retkel,
kes tapluseriistu kõiki kannab,
või ehk üksi ta sammumas
relvis, kaupmehe moodi hulkvel,
on võõra pinna peal
täisi rammu ja tarmukalt
ning ka julgena, sest ta meestelt
neilt võimuka jaksu sai
võtta? Eks teda torma taevas,
et korratu kätte korda mõõtma peab.
Halva eest pole kerge end
hoida, kui sa aiva halba teed.
Valmib kõigele aegamööda lõpp kord.

Aigeus

Tema kaitseks aga vaid ta mainib
kaht meest, üle turske turja mõõk tal
rebelevàt, vahetipne, kaunis,
pihk viskoda kumbki helku hoidvat,
katvat tal tulilakka pead
Sparta toimega uhke torbik,
üll rinnaümbriseks
purpursärk, kuna Thessalast
tallevillane ürp ja silmist
leek Lemnose kiirgavat
ruskavalt; olevat ta alles
poiss üsna, Arese mängukanne küll
meelivat, sõdimist ja vask-
mürtsuvatki võitlemist,
nõudvat ent ilulembijat Ateenat.