PINDAROS

Epiniikion Etna Hieronile
(esimene Pythia võidulaul)

Tõlkinud Uku Masing (KKA lk. 108-112)

Kuldne forminks, hüüs Apollo-

nil igitõeline ning

muusadel tõmmjuukselistel, sind ju kuulab

kulgeja koor, ilupeo algus;

5

viipeid lauljad on sult seiramas,

kui algusemärgi su käest nad saavad ning

hakkab eessalm kaikuma taovõbinal.

Vaotad vaikseks piigistatud piksegi

voogavaleegise. Roo otsa Zeusi

10

kotkaski tukkuma suigub,

kummalgi pool väle tiib rippu kõrval,

ANTISTROOF I

kui su kaigust kummub konksus-

nokase pea kohal pilv

kõige katjaks, laugude lauslukku lööjaks

15

hõrkmagusàks; tasa veel tõstab

rambind selga uimas linnuvürst,

jäänd lõvve su võnkude väest. Eks pea ka õel

Ares käest nüüd viskama piikide koo

kirbe jõu ning jääma üsna vakka sind

20

kuulama, sest jumalail hinge lummab

just sinu taid, mida andnud

sulle Apollon ja vöökandjad Muusad.

EPOOD I

Ent keda Zeus pole soosind,

neile võigas kuulda on

25

Muusade hõiku niihästi kuival maal kui

mõõtmatul voogude teel –

nõnda vang kesk Tartarost, see

vaenumees jumalaväe,

Typhon sajapealine, kes Kiliikias

30

elunes kord mäeurgudes kuulsates, nüüd ent litsumas

rinna sagris karvadepuhmale Kyme

abajaäärseid nõlvu ning Sit-

siiliat on; taevapiit peab

seal teda kindlasti maas:

35

igijää all Etna, kus lund

sigineb nõeljat aasta ringi.

STROOF II

Selle urkeist välja lätteid

iidpühi keeb virutuld

samme keelvat; päeviti jõed kallavad seal

40

suitsusid kõrvetavàid; öiti

ent rusk, veerlev leek seal endaga

toob kaljude rankasid ning need pillab siis

merre, pinnalt põhjani raksatadès.

Viskab seep see loom ju mäest Hephaistose

45

õudsete lätete meermeid. Kes näeb neid,

sellele on ime see ning

on ime kuulata ka juttu sealseilt,

ANTISTROOF II

kuis ta kesk musthaljatipset

Etnat on kütketes maas

50

koopa põhjas, kuis samas säng selja torgib

pikalivaotatul täis tärkeid.

Et meid, Zeus, sa soosiks, meid sa, Zeus,

kes teal seda hiidmäge, voodsa viljamaa

laupa kaitsed, millele on nimekaim

55

naabruses too linn, mis loojalt auliselt

kuulsuse sai – seda valjult on mainind

Pythia võistluse keerüks,

kui Hieroni ta seal vankrisõidu

EPOOD II

võitjana kuulutas välja.

60

Eks ju esmalt laevale

astuja endale soodsa tuule tõusu,

soovi, ja loota ta siis

võib ju lõppeks saada naasmist

meelsamat. Samuti nüüd

65

on sellegi linnale lootust juhtunust,

et ta kuulsaks hooste ja pärgade poolest ikka jääb

ning ka kiidetuks pidudel iluhäälseil.

Sina, kes kaitsjaks Delosel ning

Lüükias, kes lemmid lätet,

70

jooksvat Parnassose mäel –

südames pea, Phoibos, me soov:

püsigu maa sees meesteväekas!

STROOF III

Taevasilt on saanud algust

voorused kõik inimsool,

75

neile on nii tarkadel kui rammumeestel

ning hubasuil tänuvõlg. Loodan,

kui nüüd kiidan taolist meest ma, et

ei heitjale sarnane, kes umbhuisku käelt

teele vaskpalg-viskoda paisata võib,

80

vaid ta heidan ette kõigist vastaseist.

Et aga aeg üha nii talle kingiks

kõiksugu hüüsi ja aardeid

ning tema vaevades ka hõlpu annaks!

ANTISTROOF III

Talle küllap aeg ka räägib,

85

mis sõjavõitlusi hing

kindlameelselt kõik läbi teind, enne kui väel

käes jumalailt oli au, millist

küll ei lõika muud helleenid eal,

peapärjana rikkusevõimus. Et ta on

90

sõtta läinud just Philoktetese moel,

talle siin nüüd hätta jäänult riiuvend

meeldida, olgugi kõrk muidu, püüab.

Aulasi taevasteväärseid

Lemnose saarele kord – jutt on nõnda –

EPOOD III

95

saabus ja Poiase poega,

amburit, kel piinav haav,

otsis: ta Priamose linna võitis siis ning

lõppes argiivlaste vaev;

kuigi haigest peast, ta saatust

100

siiski läks tegema teoks.

Et nii Hieronigi saadaks õige vaim,

mis tal täidaks heldena püüdlusi päevil saabuvail!

Nõustu mul nüüd väisama Deinomenest, et

temagi ees veel võiduvankrit

105

kiita, sest ei jää ju võõraks

eal poja jaoks isa võit;

tule, Muusa, kiituselaul

võluma loogem Etna valdajat,

STROOF IV

kelle jaoks neis seaduseis, mis

110

taevase priiuse toeks

Hyllos lõi kord, on Hieron linna teind. Need,

kellede kõuk oli Pamphylos,

põlvnend kes on Herakliididest,

alt Tàygetòst puha täitvail vooremail

115

on ja jäävad järgima Aigimiost:

doorlased; kord Pindoselt nad tormasid

siia ja võtsid Amyklai; on naabreiks

valgete hoostega Tynda-

riididel nad, odad neil õitsmas kuulsust.

ANTISTROOF IV

120

Zeus, kes palveid kuulad, tee, et

õiglase meelega au

aina anda nii kodanikele kui ka

valdjale hõim Amenas-jõel saaks!

Et veel võiks su toel see meestejuht

125

ning poegagi suunaja, hoides rahva au,

viia kõik nad kooskõlalist rahu teed!

Kuule harrast meelt, Kronion: anna, et

jääks rahu sees koju Kartaago ning tür-

seenide rünnakuröök jääks

130

vaiki! Nad, ülbed, ju said Kymes õppust,

EPOOD IV

kui valu seal Sürakuusa

valdjas nõnda andis, et

kiirete laevade pealt ta merre pildus

võimuka väerüsi kõik –

135

aitas Hellast orjaängist

nii ta priiks. Tasu ma saan

ateenlaste käest, Salamist kui kiidan, ning

Spartas, kui Kithaironi võitlusi meenutan ma taas –

otsa sai seal meedlasi ambudekandjaid –,

140

nagu ma kiitust nüüd Himera

niitudel siin kuulda laskmas

Deinomeniidide soo

mehemeele auks; ka ju see

magama vaenlast panna oskas.

STROOF V

145

Kui su jutt käib ikka targu,

kui lühidaks laia loo

kokku tõmbad, siis inimestelgi raskem

laita ju sind. Ülemäär tüütav

lootust erka tuimaks töntsitab.

150

Ning eks kodanikkude meel ju vargsi ka

teiste kiitmist kuulvana saa kadedaks.

Ükstakõik – kaastunde tulv on solvavam.

Head ära käest lase eal! Hoia õiget

tüüri sa pealikutöös ning

155

keelt aga tõealasil pinni järjest!

ANTISTROOF V

Kui sa korraks tühja teed ehk,

suurena paistab ka see,

tulles sult. Et paljude käemees sa, paljud

tõendama ruttavad üht kui teist.

160

Aina jäädes õilsaks tahtmisilt,

ning kui üha meeldib sul endast kuulda head,

ikka heldet meelt üha säilita sa!

Tuulepüüuks valla justkui tüürimees

päästa sa täispuri. Sind kerged võidud

165

eal ärgu paelugu, sest vaid

üllusekiit, sõber, jääb peale surma

EPOOD V

rääkima lahkunud meeste

toimetustest teistele

juttude-laulude väes. Ei kustu iial

170

Kroisose lahkuse tarm;

ent ei muuks kui vaenlaseks jää

õelameelne Phalaris,

kes hõõguvas vaskhärjas ohvreid hukkas kord –

temale forminks eal kodupeol osa laulust andma ei

175

hakka, kui seal kaunisti laulavad poisid.

Kogeda head on esmapalgaks,

kuulda head – see teine liisk on;

kes aga kohtama peaks

mõlemat ning kättegi saaks –

180

ülima pärja too on võitnud.

PINDAROS

Epiniikion Etna Hieronile(esimene Pythia võidulaul)

Epiniikion Etna Hieronile
(esimene Pythia võidulaul)