PINDAROS
Epiniikion Etna Hieronile
(esimene Pythia võidulaul)
Tõlkinud Uku Masing (KKA lk. 108-112)
STROOF I
- Kuldne forminks, hüüs Apollo-
- nil igitõeline ning
- muusadel tõmmjuukselistel, sind ju kuulab
- kulgeja koor, ilupeo algus;
- 5
- viipeid lauljad on sult seiramas,
- kui algusemärgi su käest nad saavad ning
- hakkab eessalm kaikuma taovõbinal.
- Vaotad vaikseks piigistatud piksegi
- voogavaleegise. Roo otsa Zeusi
- 10
- kotkaski tukkuma suigub,
- kummalgi pool väle tiib rippu kõrval,
ANTISTROOF I
- kui su kaigust kummub konksus-
- nokase pea kohal pilv
- kõige katjaks, laugude lauslukku lööjaks
- 15
- hõrkmagusàks; tasa veel tõstab
- rambind selga uimas linnuvürst,
- jäänd lõvve su võnkude väest. Eks pea ka õel
- Ares käest nüüd viskama piikide koo
- kirbe jõu ning jääma üsna vakka sind
- 20
- kuulama, sest jumalail hinge lummab
- just sinu taid, mida andnud
- sulle Apollon ja vöökandjad Muusad.
EPOOD I
- Ent keda Zeus pole soosind,
- neile võigas kuulda on
- 25
- Muusade hõiku niihästi kuival maal kui
- mõõtmatul voogude teel
- nõnda vang kesk Tartarost, see
- vaenumees jumalaväe,
- Typhon sajapealine, kes Kiliikias
- 30
- elunes kord mäeurgudes kuulsates, nüüd ent litsumas
- rinna sagris karvadepuhmale Kyme
- abajaäärseid nõlvu ning Sit-
- siiliat on; taevapiit peab
- seal teda kindlasti maas:
- 35
- igijää all Etna, kus lund
- sigineb nõeljat aasta ringi.
STROOF II
- Selle urkeist välja lätteid
- iidpühi keeb virutuld
- samme keelvat; päeviti jõed kallavad seal
- 40
- suitsusid kõrvetavàid; öiti
- ent rusk, veerlev leek seal endaga
- toob kaljude rankasid ning need pillab siis
- merre, pinnalt põhjani raksatadès.
- Viskab seep see loom ju mäest Hephaistose
- 45
- õudsete lätete meermeid. Kes näeb neid,
- sellele on ime see ning
- on ime kuulata ka juttu sealseilt,
ANTISTROOF II
- kuis ta kesk musthaljatipset
- Etnat on kütketes maas
- 50
- koopa põhjas, kuis samas säng selja torgib
- pikalivaotatul täis tärkeid.
- Et meid, Zeus, sa soosiks, meid sa, Zeus,
- kes teal seda hiidmäge, voodsa viljamaa
- laupa kaitsed, millele on nimekaim
- 55
- naabruses too linn, mis loojalt auliselt
- kuulsuse sai seda valjult on mainind
- Pythia võistluse keerüks,
- kui Hieroni ta seal vankrisõidu
EPOOD II
- võitjana kuulutas välja.
- 60
- Eks ju esmalt laevale
- astuja endale soodsa tuule tõusu,
- soovi, ja loota ta siis
- võib ju lõppeks saada naasmist
- meelsamat. Samuti nüüd
- 65
- on sellegi linnale lootust juhtunust,
- et ta kuulsaks hooste ja pärgade poolest ikka jääb
- ning ka kiidetuks pidudel iluhäälseil.
- Sina, kes kaitsjaks Delosel ning
- Lüükias, kes lemmid lätet,
- 70
- jooksvat Parnassose mäel
- südames pea, Phoibos, me soov:
- püsigu maa sees meesteväekas!
STROOF III
- Taevasilt on saanud algust
- voorused kõik inimsool,
- 75
- neile on nii tarkadel kui rammumeestel
- ning hubasuil tänuvõlg. Loodan,
- kui nüüd kiidan taolist meest ma, et
- ei heitjale sarnane, kes umbhuisku käelt
- teele vaskpalg-viskoda paisata võib,
- 80
- vaid ta heidan ette kõigist vastaseist.
- Et aga aeg üha nii talle kingiks
- kõiksugu hüüsi ja aardeid
- ning tema vaevades ka hõlpu annaks!
ANTISTROOF III
- Talle küllap aeg ka räägib,
- 85
- mis sõjavõitlusi hing
- kindlameelselt kõik läbi teind, enne kui väel
- käes jumalailt oli au, millist
- küll ei lõika muud helleenid eal,
- peapärjana rikkusevõimus. Et ta on
- 90
- sõtta läinud just Philoktetese moel,
- talle siin nüüd hätta jäänult riiuvend
- meeldida, olgugi kõrk muidu, püüab.
- Aulasi taevasteväärseid
- Lemnose saarele kord jutt on nõnda
EPOOD III
- 95
- saabus ja Poiase poega,
- amburit, kel piinav haav,
- otsis: ta Priamose linna võitis siis ning
- lõppes argiivlaste vaev;
- kuigi haigest peast, ta saatust
- 100
- siiski läks tegema teoks.
- Et nii Hieronigi saadaks õige vaim,
- mis tal täidaks heldena püüdlusi päevil saabuvail!
- Nõustu mul nüüd väisama Deinomenest, et
- temagi ees veel võiduvankrit
- 105
- kiita, sest ei jää ju võõraks
- eal poja jaoks isa võit;
- tule, Muusa, kiituselaul
- võluma loogem Etna valdajat,
STROOF IV
- kelle jaoks neis seaduseis, mis
- 110
- taevase priiuse toeks
- Hyllos lõi kord, on Hieron linna teind. Need,
- kellede kõuk oli Pamphylos,
- põlvnend kes on Herakliididest,
- alt Tàygetòst puha täitvail vooremail
- 115
- on ja jäävad järgima Aigimiost:
- doorlased; kord Pindoselt nad tormasid
- siia ja võtsid Amyklai; on naabreiks
- valgete hoostega Tynda-
- riididel nad, odad neil õitsmas kuulsust.
ANTISTROOF IV
- 120
- Zeus, kes palveid kuulad, tee, et
- õiglase meelega au
- aina anda nii kodanikele kui ka
- valdjale hõim Amenas-jõel saaks!
- Et veel võiks su toel see meestejuht
- 125
- ning poegagi suunaja, hoides rahva au,
- viia kõik nad kooskõlalist rahu teed!
- Kuule harrast meelt, Kronion: anna, et
- jääks rahu sees koju Kartaago ning tür-
- seenide rünnakuröök jääks
- 130
- vaiki! Nad, ülbed, ju said Kymes õppust,
EPOOD IV
- kui valu seal Sürakuusa
- valdjas nõnda andis, et
- kiirete laevade pealt ta merre pildus
- võimuka väerüsi kõik
- 135
- aitas Hellast orjaängist
- nii ta priiks. Tasu ma saan
- ateenlaste käest, Salamist kui kiidan, ning
- Spartas, kui Kithaironi võitlusi meenutan ma taas
- otsa sai seal meedlasi ambudekandjaid ,
- 140
- nagu ma kiitust nüüd Himera
- niitudel siin kuulda laskmas
- Deinomeniidide soo
- mehemeele auks; ka ju see
- magama vaenlast panna oskas.
STROOF V
- 145
- Kui su jutt käib ikka targu,
- kui lühidaks laia loo
- kokku tõmbad, siis inimestelgi raskem
- laita ju sind. Ülemäär tüütav
- lootust erka tuimaks töntsitab.
- 150
- Ning eks kodanikkude meel ju vargsi ka
- teiste kiitmist kuulvana saa kadedaks.
- Ükstakõik kaastunde tulv on solvavam.
- Head ära käest lase eal! Hoia õiget
- tüüri sa pealikutöös ning
- 155
- keelt aga tõealasil pinni järjest!
ANTISTROOF V
- Kui sa korraks tühja teed ehk,
- suurena paistab ka see,
- tulles sult. Et paljude käemees sa, paljud
- tõendama ruttavad üht kui teist.
- 160
- Aina jäädes õilsaks tahtmisilt,
- ning kui üha meeldib sul endast kuulda head,
- ikka heldet meelt üha säilita sa!
- Tuulepüüuks valla justkui tüürimees
- päästa sa täispuri. Sind kerged võidud
- 165
- eal ärgu paelugu, sest vaid
- üllusekiit, sõber, jääb peale surma
EPOOD V
- rääkima lahkunud meeste
- toimetustest teistele
- juttude-laulude väes. Ei kustu iial
- 170
- Kroisose lahkuse tarm;
- ent ei muuks kui vaenlaseks jää
- õelameelne Phalaris,
- kes hõõguvas vaskhärjas ohvreid hukkas kord
- temale forminks eal kodupeol osa laulust andma ei
- 175
- hakka, kui seal kaunisti laulavad poisid.
- Kogeda head on esmapalgaks,
- kuulda head see teine liisk on;
- kes aga kohtama peaks
- mõlemat ning kättegi saaks
- 180
- ülima pärja too on võitnud.