PINDAROS

Epiniikion Etna Hieronile
(esimene Pythia võidulaul)

Tõlkinud Uku Masing (KKA lk. 108-112)

                                STROOF I

Kuldne forminks, hüüs Apollo-
    nil igitõeline ning
muusadel tõmmjuukselistel, sind ju kuulab
    kulgeja koor, ilupeo algus;
5
viipeid lauljad on sult seiramas,
kui algusemärgi su käest nad saavad ning
    hakkab eessalm kaikuma taovõbinal.
Vaotad vaikseks piigistatud piksegi
voogavaleegise. Roo otsa Zeusi
10
    kotkaski tukkuma suigub,
    kummalgi pool väle tiib rippu kõrval,

                    ANTISTROOF I

kui su kaigust kummub konksus-
    nokase pea kohal pilv
kõige katjaks, laugude lauslukku lööjaks
15
    hõrkmagusàks; tasa veel tõstab
rambind selga uimas linnuvürst,
jäänd lõvve su võnkude väest. Eks pea ka õel
    Ares käest nüüd viskama piikide koo
kirbe jõu ning jääma üsna vakka sind
20
kuulama, sest jumalail hinge lummab
    just sinu taid, mida andnud
    sulle Apollon ja vöökandjad Muusad.

                    EPOOD I

Ent keda Zeus pole soosind,
    neile võigas kuulda on
25
Muusade hõiku niihästi kuival maal kui
    mõõtmatul voogude teel –
nõnda vang kesk Tartarost, see
    vaenumees jumalaväe,
Typhon sajapealine, kes Kiliikias
30
elunes kord mäeurgudes kuulsates, nüüd ent litsumas
rinna sagris karvadepuhmale Kyme
abajaäärseid nõlvu ning Sit-
    siiliat on; taevapiit peab
    seal teda kindlasti maas:
35
igijää all Etna, kus lund
    sigineb nõeljat aasta ringi.

                    STROOF II

Selle urkeist välja lätteid
    iidpühi keeb virutuld
samme keelvat; päeviti jõed kallavad seal
40
    suitsusid kõrvetavàid; öiti
ent rusk, veerlev leek seal endaga
toob kaljude rankasid ning need pillab siis
    merre, pinnalt põhjani raksatadès.
Viskab seep see loom ju mäest Hephaistose
45
õudsete lätete meermeid. Kes näeb neid,
    sellele on ime see ning
    on ime kuulata ka juttu sealseilt,

                    ANTISTROOF II

kuis ta kesk musthaljatipset
    Etnat on kütketes maas
50
koopa põhjas, kuis samas säng selja torgib
    pikalivaotatul täis tärkeid.
Et meid, Zeus, sa soosiks, meid sa, Zeus,
kes teal seda hiidmäge, voodsa viljamaa
    laupa kaitsed, millele on nimekaim
55
naabruses too linn, mis loojalt auliselt
kuulsuse sai – seda valjult on mainind
    Pythia võistluse keerüks,
    kui Hieroni ta seal vankrisõidu

                    EPOOD II

    võitjana kuulutas välja.
60
    Eks ju esmalt laevale
astuja endale soodsa tuule tõusu,
    soovi, ja loota ta siis
võib ju lõppeks saada naasmist
    meelsamat. Samuti nüüd
65
on sellegi linnale lootust juhtunust,
et ta kuulsaks hooste ja pärgade poolest ikka jääb
ning ka kiidetuks pidudel iluhäälseil.
Sina, kes kaitsjaks Delosel ning
    Lüükias, kes lemmid lätet,
70
    jooksvat Parnassose mäel –
südames pea, Phoibos, me soov:
    püsigu maa sees meesteväekas!

                    STROOF III

Taevasilt on saanud algust
    voorused kõik inimsool,
75
neile on nii tarkadel kui rammumeestel
    ning hubasuil tänuvõlg. Loodan,
kui nüüd kiidan taolist meest ma, et
ei heitjale sarnane, kes umbhuisku käelt
    teele vaskpalg-viskoda paisata võib,
80
vaid ta heidan ette kõigist vastaseist.
Et aga aeg üha nii talle kingiks
    kõiksugu hüüsi ja aardeid
    ning tema vaevades ka hõlpu annaks!

                    ANTISTROOF III

Talle küllap aeg ka räägib,
85
    mis sõjavõitlusi hing
kindlameelselt kõik läbi teind, enne kui väel
    käes jumalailt oli au, millist
küll ei lõika muud helleenid eal,
peapärjana rikkusevõimus. Et ta on
90
    sõtta läinud just Philoktetese moel,
talle siin nüüd hätta jäänult riiuvend
meeldida, olgugi kõrk muidu, püüab.
    Aulasi taevasteväärseid
    Lemnose saarele kord – jutt on nõnda –

                    EPOOD III

95
saabus ja Poiase poega,
    amburit, kel piinav haav,
otsis: ta Priamose linna võitis siis ning
    lõppes argiivlaste vaev;
kuigi haigest peast, ta saatust
100
    siiski läks tegema teoks.
Et nii Hieronigi saadaks õige vaim,
mis tal täidaks heldena püüdlusi päevil saabuvail!
Nõustu mul nüüd väisama Deinomenest, et
temagi ees veel võiduvankrit
105
    kiita, sest ei jää ju võõraks
    eal poja jaoks isa võit;
tule, Muusa, kiituselaul
    võluma loogem Etna valdajat,

                    STROOF IV

kelle jaoks neis seaduseis, mis
110
    taevase priiuse toeks
Hyllos lõi kord, on Hieron linna teind. Need,
    kellede kõuk oli Pamphylos,
põlvnend kes on Herakliididest,
alt Tàygetòst puha täitvail vooremail
115
    on ja jäävad järgima Aigimiost:
doorlased; kord Pindoselt nad tormasid
siia ja võtsid Amyklai; on naabreiks
    valgete hoostega Tynda-
riididel nad, odad neil õitsmas kuulsust.

                    ANTISTROOF IV

120
Zeus, kes palveid kuulad, tee, et
    õiglase meelega au
aina anda nii kodanikele kui ka
    valdjale hõim Amenas-jõel saaks!
Et veel võiks su toel see meestejuht
125
ning poegagi suunaja, hoides rahva au,
    viia kõik nad kooskõlalist rahu teed!
Kuule harrast meelt, Kronion: anna, et
jääks rahu sees koju Kartaago ning tür-
    seenide rünnakuröök jääks
130
    vaiki! Nad, ülbed, ju said Kymes õppust,

                    EPOOD IV

kui valu seal Sürakuusa
    valdjas nõnda andis, et
kiirete laevade pealt ta merre pildus
    võimuka väerüsi kõik –
135
aitas Hellast orjaängist
    nii ta priiks. Tasu ma saan
ateenlaste käest, Salamist kui kiidan, ning
Spartas, kui Kithaironi võitlusi meenutan ma taas –
otsa sai seal meedlasi ambudekandjaid –,
140
nagu ma kiitust nüüd Himera
    niitudel siin kuulda laskmas
    Deinomeniidide soo
mehemeele auks; ka ju see
    magama vaenlast panna oskas.

                    STROOF V

145
Kui su jutt käib ikka targu,
    kui lühidaks laia loo
kokku tõmbad, siis inimestelgi raskem
    laita ju sind. Ülemäär tüütav
lootust erka tuimaks töntsitab.
150
Ning eks kodanikkude meel ju vargsi ka
    teiste kiitmist kuulvana saa kadedaks.
Ükstakõik – kaastunde tulv on solvavam.
Head ära käest lase eal! Hoia õiget
    tüüri sa pealikutöös ning
155
    keelt aga tõealasil pinni järjest!

                    ANTISTROOF V

Kui sa korraks tühja teed ehk,
    suurena paistab ka see,
tulles sult. Et paljude käemees sa, paljud
    tõendama ruttavad üht kui teist.
160
Aina jäädes õilsaks tahtmisilt,
ning kui üha meeldib sul endast kuulda head,
    ikka heldet meelt üha säilita sa!
Tuulepüüuks valla justkui tüürimees
päästa sa täispuri. Sind kerged võidud
165
    eal ärgu paelugu, sest vaid
    üllusekiit, sõber, jääb peale surma

                    EPOOD V

rääkima lahkunud meeste
    toimetustest teistele
juttude-laulude väes. Ei kustu iial
170
    Kroisose lahkuse tarm;
ent ei muuks kui vaenlaseks jää
    õelameelne Phalaris,
kes hõõguvas vaskhärjas ohvreid hukkas kord –
temale forminks eal kodupeol osa laulust andma ei
175
hakka, kui seal kaunisti laulavad poisid.
Kogeda head on esmapalgaks,
    kuulda head – see teine liisk on;
    kes aga kohtama peaks
mõlemat ning kättegi saaks –
180
    ülima pärja too on võitnud.