Quintus ENNIUS

Annaalid (fragmente)

(Tlk. A. Kaalep. RKA lk. 9-10)

17

     Tõusnult siis vanaeit toob tuld oma tutjuva käega,
    ning pisarsilmi sel moel sõnab ärganud Ilia talle:
    “Eurydicè tütar sa, keda kord minu taat pidas armsaks,
    kõik elujõud on mùl keha seest ära lahtunud lausa!
  1. Silmade ees ilus mees unes mul oli: remmelgarannal
    rändas ta kaunil, mis näis senitundmatu, ning ihuüksi
    ennast siis, õde hea, nägin ekslemas seal tema kannul,
    sammumas aeglasel kõnnil ja hõikumas sind, kuna endal
    muudkui taob süda sees ning teerada talda ei toeta.
  2. Siis ent nähtaval on isa, kes mind kuulukse hüüdmas
    sel moel: “Oh minu laps, sul ees on ootamas ohte
    palju ja seejärel jõest tuleb õnn, mis jääb sinu juurde!”
    Ütelnud nii, isa sealt, õde, taas ühekorraga kustus,
    ning kuis ihkaski hing, elumärkigi ei enam andnud,
  3. ehk käsi tõstsin ma küll üha veel sinitaevaste templi
    poole ja pillasin mõnd pisaratki ja härdasti hüüdsin.
    Nii, valu täis süda sees, unenäost mina virgusin vaevalt ...”

33

    Võimule kippumas meel nii kangesti, otsuse teevad
    siisap hankida nõu sedamaid nemad lindude-endeist
    . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . mäe peal . . . . . . . . . . . . . . . . .
    Remus on ootamisinnus ja valvamas üksinda lindu,
  1. kes tooks õnne. Ja taas ilus Romulus uurimas kõrgel
    on Aventinuse mäel suguseltsi, kes taevani tiibleb.
    Võistlesid nii nad, kas linn Remoràks saab hüütud või Roomaks.
    On iga mees murelik, kumb neist küll valdjana võidab.
    Oodati nii nagu siis, kui konsuli käest tuleb viibe
  2. ning kõik ahnelt pea on pööranud latrite poole,
    kas juba veeremas välja on kirjuks võõbatud vanker –
    nii oli ootamas rahvas ja suu oli kõikidel kinni,
    et näis, kummale saab suur võim ses võistluses võiduks.
    Siis valev päikegi läks oma teed öö taarnasse looja.
  3. Kui aga taas heledalt lõid helkima valgusekiired,
    siis kohe kõrgustèst ülihunnitu lennuga ilmus
    lind vasemàlt; sedamaid üles kuldselt kerkis ka päike.
    Kulgevad taevasel teel kakstèist püha lindu, et alla
    siis heaèndelistèl ning kauneil kohtadel tulla.
  4. Sest näha Romulus saab, et määratud üksines talle
    valdija aujärg kindel ja maa selle endega ongi.