Theophrastose nn 31. inimtüübi kreekakeelne tekst oli lisatud Theophrastose “Inimtüüpide” 1897. aasta Leipzigi väljaandele, mis oli pühendatud 44. saksa filoloogide ja õpetlaste kokkutulekule Dresdenis. Vaheleht oli piiratud tiraažiga ning selle omanikuks said ainult mainitud kokkutulekul osalenud. Teksti autor ei ole teada, tegu võib olla Leipzigi väljaande kaheksa autori ühisloominguga. Kreekakeelne tekst koos saksakeelse tõlkega on hiljem avaldatud teoses “Klassische Parodien: Kuckuckseier in zwei alten und zwei neuen Sprachen” (zusammengestellt von Klaus Bartels, Zürich: Artemis, 1968); kreeka tekst on avaldatud ka ajakirjas Živa Antika nr 24, 1974, lk 132 [pdf]. Eesti keelde tõlkis teksti Ivo Volt ja see ilmus Theophrastose “Inimtüüpide” tõlkeväljaande (2000) lisas.
Theophrastose Inimtüüpide peatükk 31,
äsja leitud Plagwitzi Egiptuse Muuseumi papüürose järgi
välja antud Leipzigi Filoloogiaühingu poolt
FILOLOOGIA
1 Filoloogia on kindlasti teatud liialdamine vanade kirjutiste ja asjade ihaldamises, filoloog aga keegi selline,
2 kes hindab üle ja nimetab pühaks raamatuid ja papüüroseid ja pealdisi ja muud seesugust üksnes seetõttu, et need on vanad; ja ta rõõmustab selle üle, kui neid ei leita mitte tervetena, vaid paljudest vigadest ja väljajätetest kahjustatuna, kinnitades et seesuguste korrastamine ja taastamine on tema armsaim ja olulisim tegevus.
3 Ja kui kusagil leitakse vana kirjutis, siis ta rõõmustab, kui see on paberil, kui aga pärgamendil — tantsib, kui aga papüürosel — huilgab rõõmust, kui aga kivil — laulab võidulaulu, kui aga vasel — lausa põlvitab.
4 Ja oma kaasaegset kunsti ei pane ta üldse imeks, vaid ümiseb kogu aeg Homerose värssidest seda: “Nüüd kuis on surelikkude laad …;”1Ilias 1.272, 5.304, 12.383, 12.449, 20.287; ühe vormilise iseärasusega ka Odüsseia 8.222. kui ta aga juhtub nägema kas mõnd sellist kuju, mis on ilma ninata ja vigastatud ja käte-jalgadeta, või vana katkiläinud poti kildu, millel on kujutatud poisikese tagumikku, hüppab ta naudingust õhku ja hüüab: “See siin — tõesti, kui suurepärane see on!”
5 Ja ta viibib rohkem raamatukogudes kui oma kodus, ja ka magamistuba, elutuba ja kamber on tal raamatuid pungil täis.
6 Ja ta keelab teenijannal oma kirjutuslauda puhastada ja korrastada.
7 Ja juhtudes tänaval kõndides kokku mõnega oma paljudest lastest, ei tunne ta teda ära, vaid küsib sõbralikult: “Lapsuke, miks sa nutad? Kus on su kodu ja vanemad?”2Originaalis on ka siin tegemist heksameetrireaga, mille esimest poolt kohtame Ilias 1.362 ning 18.73; rea teine pool viitab Odüsseia värssidele 1.170, 10.325, 14.187, 15.264, 19.105, 24.298 (seal on ‘kodu’ asemel ‘linn’).
8 Ta on ka varmas sundima viieaastasi lapsi eeposevärsse pähe õppima, oma abikaasat aga kreeka tähti.
9 Ja kreeklaste ning roomlaste vanu seadusi tunneb ta põhjalikumalt kui omaenese maa omi.
10 Ja ta kannab vanaaegseid riideid ning jalgadest lühemaid pükse.
11 Ja ta õpetab alatasa midagi ja vihastab selle peale, kes teda uskuma ei jää.
12 Ja ta tülitseb koledal kombel erialaste kolleegidega ja kinnitab teiste kisast kõva häälega üle karjudes, et ainult see, mida ta ise on öelnud, on õige.
13 Ja ta kasutab seesuguseid väljendeid: “Ma ei usu!” ja “See on absurd!” ja “Ma tõestasin äsja selgelt vastupidist!” ja “Kas sa siis ei ole lugenud, mida ma selle kohta hiljuti kirjutasin?”
14 Ja ta reisib kõige meelsamini Ateenasse või Rooma ja ülistab sealset taevast ja maad ja merd ja sealseid mehi ja naisi ja neidusid, ja pilte nendest kõigist kannab ta alati kaasas ja imetleb neid. Ja ostes võltsitud või kahtlasi münte, potikilde, kivikesi, pudelikesi ja pudi-padi, kulutab ta märkamatult ära reisiraha. Ja koju tagasi tulles lubab ta oma abikaasa (ääremärkus: ja ämma) järgmine kord kaasa võtta.
Märkused
- 1Ilias 1.272, 5.304, 12.383, 12.449, 20.287; ühe vormilise iseärasusega ka Odüsseia 8.222.
- 2Originaalis on ka siin tegemist heksameetrireaga, mille esimest poolt kohtame Ilias 1.362 ning 18.73; rea teine pool viitab Odüsseia värssidele 1.170, 10.325, 14.187, 15.264, 19.105, 24.298 (seal on ‘kodu’ asemel ‘linn’).