EAS-i esileht · sissejuhatus · tõlked · autoriõigused

SHURUPPAKI NÕUANDED

Šuruppaki nõuanded Noil päevil, noil kaugeil päevil, noil öödel, noil kaugeil öödel, noil aastail, noil kaugeil aastail, noil päevil tark, sõnadeseadja, sõnade tundja Sumeris elas, Šuruppak, tark, sõnadeseadja, sõnade tundja Sumeris elas. Šuruppak oma pojale nõu andis, Šuruppak, Ubartutu poeg, Ziusudrale, oma pojale nõu andis: "Mu poeg, tahan sulle nõu anda, võta minu nõu vastu, Ziusudra, sõna tahan sulle rääkida, võta seda kuulda! Minu nõuandeid ära lase käest, minu öeldud sõnadest ära astu yle! Vana mehe nõuanded on väärtuslikud, austa neid! Ära osta kõva häälega eeslitäkku, see kisab su selja taga kõrvad lukku! Ära tee põldu tee peale, see on hädaohtlik! Ära kynna põldu eeslite tee peale, see läheb rappa! Ära tee allikat põllu sydamesse, selle vesi teeb sulle halba! Ära ehita maja peatänava äärde, see seob sind! Ära käenda kellelegi, sest see mees teeb sind oma vangiks! Sinagi ära pane kedagi käendama, sest see mees on udupea! Ära luura kellegi järel, linn annab talle teada. Ära mine sinna, kus tylitsetakse, tyli teeb sind tunnistajaks, lase tylil [kustuda] iseenesest! Ära alusta tyli [...] Kolm rida rekonstruktsioonist puudu. [... tyli on nagu tuli] – seda ei saa vaigistada, seisa tylidest kõrval, mine teist teed mööda solvamisest. Ära varasta midagi, et sind ennast ei tapetaks! Ära murra majja sisse, ära nõua sõela!1 Varas on tõesti lõvi, kuid kinnivõetuna ori! Mu poeg, ära soorita mõrva, sest nõnda sa lööd ennastki kirvega! Ära tee enesele isameest, ära peta end! Ära räägi neiuga, kes on abielus – sosistamised saavad kuuldavaks. Mu poeg, ära sea ennast elama yhte [tuppa] naisega, kellel on mees! Ära tekita tyli, ära alanda ennast! Ära valeta, see on tobe!2 Ära vannu midagi, sest su sõna on määrav! Ära ytle viimast sõna, sa ei kannata välja rasket pilku! Ära söö kelleltki varastastatud sööki, ära määri oma käsi veriste toimetustega, sest nõnda määrib lõvi sulle su härja, määrib sulle su lamba! Ära räägi kergemeelselt, sest hiljem nagu võrk pyyab see su kinni! Ära lase oma lambaid lahti läbiuurimata karjamaale! Ebakindlal pinnal mees ärgu [karjatagu] härga! Kindlal pinnal on tee kindel! Ära kõnni öösel teed, selle sisemus on nii meeldiv kui paha. Ära osta metsikut eeslit, sest juht peab alati tema kõrval [kulgema]. Ära koini lobamokka orjatari, sest ta hakkab sinust lobisema! Ära nea oma vihas, see tuleb sulle endale kätte! Ära tõsta vett, kuhu su käed ei ulatu, su käed saavad väsinuks! Ära eira midagi suureliselt, sest see hakkab eirama sind! Ära aja minema võlgnikku, sest sa teed temast vaenlase! Ära raja oma kodu lahkhelidega, sest kui sa lähed oma orjatari juurde, ta eirab sind! Ära kõnni läbi inimeste elukohtadest, "Kao minema, kao minema" ytlevad nad sulle! Ära ava aias magusa pilliroo kylgi, "Too asemele, too asemele" ytlevad nad sulle! Ära toida lurjust, ära mine tyli summutama! Mu poeg, ära kasuta vägivalda, ära löö pikali meest! Ära koini vägisi kellegi tytart, ta annab teada kuningahoovile. Ära aja minema tugevat meest, ära hävita kaitsemyyri. Ära aja minema noort meest, ära pane teda ära pöörduma oma linnast! Laimaja keerutab silmakirjalikult nagu värten, ära sea teda eeskujuks, sest ta meel muutub. Ära vannu midagi kõrtsis valetaja kombel! Lahinguväljale lähenedes ära värista käsi, sangar on yksi, kuid yksindagi musttuhat meest, Päike on yksi, kuid yksindagi musttuhat meest – koos kangelasega seista saagu sinu elu sihiks, koos Päikesega seista saagu sinu elu sihiks." Šuruppak oma pojale nõu andis, Šuruppak, Ubartutu poeg, Ziusudrale, oma pojale nõu andis, teist korda Šuruppak oma pojale nõu andis. Šuruppak, Ubartutu poeg, Ziusudrale, oma pojale nõu andis: "Mu poeg, tahan sulle nõu anda, võta minu nõu vastu, Ziusudra, sõna tahan sulle sõna rääkida, võta seda kuulda! Minu nõuandeid ära lase käest, minu öeldud sõnadest ära astu yle! Read 88-96 tõlkimiseks liiga halvasti säilinud. ... varas ei too sulle asemele. Roostik on nagu rohtu sööv kits, kuid selle sisemus on laimusõnad!3 Palee on suur jõgi, kuid selle sisemus on pusklev härg, selle sissetulekud on võrreldamatud, selle väljaminekud ei lõpe kunagi. "Lase ma annan sulle leiba syya!" – kui õlu on lähedal – seda andes aga õlu on kaugel. "Ma ei anna sulle õlut!" – leibki on sellest kaugel. "Las ma annan sulle leiba!" – õlu viin kellelegi teisele.4 Oma tööga teenitud omandusega, mu laps, ei ole miski võrreldav. Kaunilt kõnelev [väldib] lobisemist, kuldsuu saab enesele pitsatid, mesisuu toob esile mesirohtu. Valetaja yle mõistab kohut tema söögipaun, suurustaja seisab ainult tyhja söögipaunaga, kelkija vaid tyhja suuga. Naha peale andja – tema enese nahale antakse peale, jõumees põgeneb (tavalise) mehe käe eest. Upsakas mees jääb millestki ilma, oma yllatuseks jääb upsakas mees millestki ilma. "Ära seo mind kinni!", anub ta, "Lase ma elan!", anub ta. See, kel pole pead otsas, määrab korda, kel häbi pole, õpetab inimesi: "Mina olen austusväärne, [......]!" Palgaline töömees jagab sinuga sinu söögipauna, koos sinuga ta sööb oma söögipaunast, koos sinuga ta tyhjendab oma söögipauna, koos sinuga ta lõpetab. "Lase ma annan sulle syya!" seisab ta varmalt palees.5 Sinu pärija on ainult sinu maja jaoks, sinu tytar on ainult tema ema jaoks! Ära mõista kohut, kui oled õlut joonud, ära söö oma sydant selle pärast, mis kodust välja läheb. Taevas on kaugel, kuid maa on kallis, taeva abiga saab sulle kõike rohkelt, koos temaga hingavad kõik maad. Viljakoristuse ajal on kõik päevad kallid. Korja nagu orjatar, siis sööd nagu kuninganna. Mu poeg – nii on see tõesti – korja nagu orjatar, siis sööd nagu kuninganna. Inimesel, kes neab, on mitme värviga tahke, näljane võib lyya puuga pähe. Lobiseja on valetajast rase, needus kannab õelusele nõuande. Ylbus on kõrvetušaav, nõges, mis teeb haigeks: "Tahan hiilata oma maine säras!" Õnnistussõna on ylikylluse aasta, palve on jahe vesi, mis värskendab sydame. Oma linna esimees, kuulus Sumeri tark Šuruppak oma pojale nõu andis, Šuruppak, Ubartutu poeg Ziusudrale, oma pojale nõu andis, kolmandat korda Šuruppak oma pojale nõu andis. Šuruppak, Ubartutu poeg Ziusudrale, oma pojale nõu andis: "Mu poeg, tahan sulle nõu anda, võta minu nõu vastu Ziusudra, sõna tahan sulle rääkida, võta seda kuulda! Minu nõuandeid ära lase käest, minu öeldud sõnadest ära astu yle! Ära löö põllumehe poega, tema on kaevanud sinu kanali! Ära osta lõbutydrukut, sest tema suu on viha! Ära osta kodus syndinud orja, see on nõges, mis teeb haigeks! Ära osta sumerlast, sest ta nõjatub myyri peale.6 Ära osta palee-orjatari, see on sinu kojale alandav! Kui sa tood võõramaalasest orja alla mägedest, või tood tundmatu maa mehe, mu poeg, tema isegi päikese tõusmise paika kannab sulle vett ja kõnnib sinu ees – tal ei ole kodu, ta ei saa minna oma koju, tal ei ole linna, ta ei saa minna oma linna, tema ei proovi olla toredam ega ilusam kui sina. Mu poeg, päikesetõusu poole sa yksinda ära teed ette võta, et su kaasmaalane sind ei orjastaks! Maine kasvamine tekitab inimestes viha. Ära kuhja mäge mäe peale! Saatus on niiske kallas, kuhu inimeste jalad libastuvad. Tõesti, vanem vend on isa, tõesti vanem õde on ema! Oma vanemat venda võta kuulda, vanemale õele nagu oma emale allu! Sina ära tee tööd silmadega, sõna abiga saab sulle rohkelt olema! Laisale mehele sobiv koht on kuningahoov, nagu leib sunnib mägilasi alla tulema ja toob endaga reetureid ja võõramaalasi. Leib sunnib inimesi mägedest alla sinu juurde tulema. Väike linn loob härjakarja oma kuningale, suur linn ehitab maju ja kaevab kanaleid. [Rikas mees] on hästi varustatud, rikas mees annab vaesele mehele nisu.7 Abielumees on hästi varustatud, vallaline mees magab heinakuhjas. Kes hävitab maju, selle maja hävitatakse, kes ahistab inimesi, seda ahistatakse. Kes on haaranud suurel härjal sarvest, seda ei vii jõgi endaga kaasa. Veeda aega oma linna pealikute seltsis, mu poeg, nemad juhtigu sind ylespoole! Sinu orjatar, kelle sa oled toonud mäestikust – sa oled toonud endale head, kuid oled toonud ka paha. Käed on head, aga paha on syda – syda ei lase lahti heast, kuid syda ei lase lahti ka pahast. Hyve on oaas, millest syda ei lahku, pahe on varaait, millest liigkasu keegi ei õgi. Koos pahega uputagu ta aarded jõkke, nagu lõhestub tyhermaal vesinahk. Armastav syda ehitab kodu, vihane syda hävitab kodu. Autoriteet, omandus ja võim on koorekihi tunnused, autoriteedile pead sa alluma, tugevaid pead sa pelgama, mu poeg, nõnda saad sa vastu halbadele inimestele. Ära vali naist peol olles, sest tema syda on yyritud, tema välimus on yyritud, hõbeehted on yyritud, lasuriitehted on yyritud, puuvillariided on yyritud, riided on yyritud. Ära osta härga viljakoristuse ajal, see on [...]! Ära osta rumalat härga, see lõhub su lauda, nagu ausasse kotta võetakse aus naine! Ära osta viljalõikuse ajal eeslit, eesel koos eesliga [...]! Isegi rumalat eeslit võib siduda kaelast, nagu valetajagi kõneleb pealtnäha kaunilt, nagu ämmaemandalegi sobiv koht on kuningahoov! Õlut juues on viljakoristus ununenud! Röövlist naine ei vaja kahte meest, et redelit paigutada, kärbse kombel lendab ta majadesse, nagu eeslimära lakub tänaval oma suud, nagu emis imetab tänaval oma poegi. Lobiseja naine vatrab alatasa, valmis andma õpetust kõigile, kõikidesse majadesse astub ta sisse, igale tänavale topib ta oma nina. Read 234- 244 säilinud liiga halvasti tõlkimiseks. Asjad ei ole kallid, ainult elu on magus, ära pea asju kalliks, asjad teevad seda ise, nagu sinu antimonipunased silmad, mu poeg, ära seo neid viljaterade kylge, selle sidemeid on musttuhat! Ära nea lammast, sa synnitad tytre! Ära viska mullatykki läbi kurna, synnitad poja! Ära sunni naist ära minema, ära ytle sõimusõnu, koht, kust naine on ära läinud, on hädaohtlik Metsikud veed, kõik veekaldad peame yletama, viletsa kurnajast pealiku peame tõurastama! Ära tapa tarka (valitsejat), temagi on syndinud alasti lapsena, ära tapa teda nagu metsikut isandat, ära seo tema käsi! Lapsehoidja halastuse piimaga teeb otsuseid oma isandale. Ära kõnele oma emaga ylbelt, sind hakatakse vihkama. Ära vähenda [oma vanemate õigusi]! Ema on nagu Päike, tema synnitab inimesed, sinu isa on säravkuulus, tema sõnad on õiged, isa sõna võetagu kuulda! Majad väljaspool linna tugevdavad sydalinna. Mu poeg, kui iga maja on oma õiges kohas, Kolm rida rekonstruktsioonist puudu. Mehed mägedes [...], [kes inimeste moodi] ei söö vilja, inimeste moodi ei ehita [maju], linnu ei ehita – [öösiti] tulevad nad mägedelt alla sinu juurde, [kui töölised] on oma töö lõpetanud, kui lambad on tagasi (laudas), [kui mehed] on lõpetanud põldude kyndmise, nad [... ja] võtavad kogutud viljavihud. Sõna kingitus [on] sydamele kergendus, templisse [tooduna on see] sydame kergendus! Tarkuse and on nagu tähtede [sära]! Šuruppaki, Ubartutu poja nõuannete eest, mille Šuruppak, Ubartutu poeg andis suurte kirjatahvlite täiuslikule emandale neitsi Nisabale ylistust!