Gudea silindrid A ja B moodustavad keskmise ja viimase osa sumeri Lagaši linna, tähtsa poliitilise ja usulise keskuse kuninga Gudea hymnist, mis oli pyhendatud linna jumala Ningirsu templi, nimega E-ninnu (ehk 'viiekymne koda') taasehitamisele. See tempel ehitati Lõuna-Mesopotaamia piirkondlikku pealinna Girsu'sse, kuna vana tempel, mille oli ehitanud Gudea äi, kuningas Ur-Baba, oli ennast ammendanud (sellele viitavad teksti sõnad 'vana koda'). Teos on valminud umbes 2115. aasta paiku e.Kr ja on senini kõige pikem meile tuntud sumeri terviklik kirjandusteos. Kuningas Gudeast on meile säilinud peale nende savisilindrite ka inskriptsioone tema kuulsatel kujudel. Gudea valitsemise aeg langeb Mesopotaamia poliitilise ajaloo olulisemate syndmuste vahele. Gudea silindrid on kirjutatud enne, kui tähtis Ur III dynastia haaras tsentraliseeritud võimu (u. 2100 e.Kr). Sel ajal valitsesid sumerlasi "mägedest tulnud gutilased". Kuningas Gudea oli gutilaste valitsejate käest välja kaubelnud Lagaši linnriigi jaoks teatava autonoomia maksude eest, mida ta ta neile korrapäraselt saatis. See võimaldas Gudeal (sumeri gu-de-a – "kutsutu") oma linnriigis korraldada suurejoonelisemaid ettevõtmisi kui muudel linnriikidel, millest yhte kirjeldabki tema templihymn.
Kõige esimene savisilinder sellest triloogiast on meile kadunud, tõenäoliselt sisaldas see ylistavaid hymne jumalusele ja ka yldisi asjaolusid, miks vana tempel Ningirsu jaoks enam ei kõlvanud. Teine silinder järgib tyypilist ylesehitust, kuidas kirjeldati uue templi ehitust raidkirjades: 1) peajumal Enlil annab loa templiehituseks; 2) jumala käsk kuningale oma templi ehitamiseks (unenäo vormis); 3) jutustus tegelikust templiehitusest. Gudea silindrid kirjeldavad neid etappe väga yksikasjaliselt ja erakordselt poeetiliselt. B-silinder kirjeldab templi elustamist mitmete jumalike tegelaste ja kultuslike asjaajajatega, kes seatakse templisse ametisse, samuti seda, kuidas selle omanik/kuningas Ningirsu hommikul kohale saabub. Kirjeldatakse ka kingitusi, mida Gudea oma ehitatud templile teeb, ning banketti, mis selle avamise auks korraldatakse. Teksti lõpuosa, mis on kyll halvasti säilinud, sisaldas ylistusi ja õnnistusi uuele templile ja kuningas Gudeale, kes selle ehitanud oli.
Tekst on tuntud juba aastast 1877, mil prantsuse arheoloogide ekspeditsioon kaevas Tellos (Girsu's). Kuigi väga paljude lõikude tõlgendus on ebakindel (tõlkes märgivad meile arusaamatuid kohti kolmikpunktid), on see siiski tõlgitud mitmel korral inglise ja saksa keelde. Siinse tõlke teaduslik juhendaja oli Helsingi Ylikooli assyrioloogia professor dr. Simo Parpola, kellele kuuluvad meie suurimad tänud. A-silindri on tõlkinud Sven-Erik Soosaar, B-silindri Amar Annus.
|
