EAS-i esileht · sissejuhatus · tõlked · autoriõigused

GUDEA SILINDRID: sissejuhatus · silinder A · silinder B

Gudea silinder A I Päeval, mil otsustati saatus taevas ja maal, kui Lagaš suures väes tõstis pea taeva poole, kui Enlil1 pööras oma täiusliku pilgu isand Ningirsu poole, said meie linnas teoks täiuslikud asjad. Syda rahunes maha, Enlili syda rahunes maha, syda rahunes maha – õudustkylvav must uputusevesi muutuski helkivaks, Enlili syda, mis on Tigris, kandiski magedat vett. Omanik hyydis oma koda, Eninnu2 jõud tehakse ilmsiks taevas ja maa peal. Valitseja on mees, kelle pea lõikab, ta on tähelepanelik. Ta tõstab oma käed suurte asjade ohverdamiseks, valmistab ette täiusliku härja ja pässi. Tellis, mille saatus oli otsustatud, tõstis oma pea tema poole, kergitas kaela pyha koja ehitamiseks. Sel päeval nägi valitseja unes tõepoolest oma isandat Ningirsut, kes rääkis (talle) oma koja ehitamisest. Eninnu, mille väed on tõesti suured, ta silme ette seadis. Gudea syda on sygav, murrab pead selle jutu yle. "Olgu, parem räägin temaga, olgu, tahan talle seda öelda, aidaku ta mind selles asjas3. Mina olen karjane, Jumal ise on andnud selle minu ametiks. Mille uni mulle tõi, selle tähendust ma ei mõista. Oma emale tahan oma une viia. ii Unedeseletaja, minule sobiva teadja, Nanše, minu Sirara õde4 selgitagu mulle selle tähendust." Oma lootsikusse astus, Paadi suunas Nina linna poole, Ninasse viival jõel rõõmuga laineid lõhestas jõel. Jõudnud Bagarasse, majja, mis ulatub jõe kohale5, leiba ohverdas, kylma vett valas. Läinud Bagara isanda juurde, palus teda: "Oh kangelane, tagajalgadele tõusnud lõvi, kellel pole võistlejat, Ningirsu, Apsus6 kõrgeauline, Nippuris usaldatav7. Oh kangelane, oled mulle kõnelenud, tahan alandlikult sinu heaks tööle asuda! Oh Ningirsu, tahan ehitada sinu koja, teha jumaliku väe täiuslikuks! Sinu õde Eridule syndinud laps, enesekindel kuninganna, jumalate unedeseletaja, Nanše, minu Sirara õde, teed mulle sinna näidaku!" Tema hyydu võeti kuulda. Tema isand palve ja ohvrianni Gudealt isand Ningirsu võttis vastu. Bagara kojas korraldas ta Templite-pidustuse Valitseja tõi oma voodi Gatumdu8 jaoks. Leiba ohverdas, kylma vett valas. Pyha Gatumdu juurde läks, palve lausus: "Mu kuninganna, pyha Ani sigitatud laps, enesekindel, ustav pystipäine jumalanna! iii Kodumaal elav, linnale sobiva teadja! Oh kuninganna, sina oled ema, kes on asutanud Lagaši! Kui sa vaatad rahvast, on see nagu karastav vihm ja ylikyllus! Su ustav noormees, kellel su pilk puhkab, elab kaua. Mul ei ole ema, sina oled mulle emaks, mul ei ole isa, sina oled mulle isaks! Sina oled mind sigitanud ja templis ilmale toonud, oh Gatumdu, sinu pyha nimi on hea! Öösel oled sa minu jaoks maganud, sa oled minu kyljel rippuv mõõk, sa oled rohkes vees kasvatatud vili, sina oled mulle hinge sisse pannud. Sina oled lai kaitse, sinu varjus tahan ma kosuda. Oma võimsa käega õnnistust kingi mulle, mu kuninganna Gatumdu! Kui lähen linna, tulgu mulle hea enne. Veest tõusvale mäele, Ninasse. Sinu hea hing käigu minu ees ja sinu hea kaitseingel minu taga. Olgu, tahan talle seda öelda, olgu, tahan talle seda öelda aidaku ta mind selles asjas! Oma emale tahan oma une viia – unedeseletaja, mulle sobiva teadja, Nanše, minu Sirara õde selgitagu mulle selle tähendust!" Tema hyydu võeti kuulda. iv Tema kuninganna palve ja ohverduse, Gudealt pyha Gatumdu vastu võttis. Siis tõesti ta paati astus, Nina poole, Nina sadamasse laeva suunas. Valitseja tõstis pea taeva poole Sirara õuel, leiba ohverdas, kylma vett valas. Nanše ette läks ja palvetas: "Kõrge kuninganna, puhastuspreestrinna, kaitseingel ja väärikas jumal, Enlili kombel saatustotsustav kuninganna! Nanše, sinu öeldud sõna on õiglane, sina oled etteotsa tõusnud, sa oled jumalate unedeseletaja! Maailma valitseja, ema, minu asi on täna uni: Unes oli yks mees, tohutu nagu taevas, tohutu nagu maa. Ta oli pea poolest jumal, käte poolest oli ta Anzud-lind, altpoolt oli ta veeuputus! Temast paremal ja vasemal lamas lõukoer. Ta rääkis mulle oma koja ehitamisest. Selle mõtet ma ei mõistnud. Päike tõusis mulle taevapiirilt. Oli yks naine, kes ta oli või kes ta ei olnud – tulnud esile, tegi ta viljarõugu, käes hoidis ta hõbedast9 kirjapulka, põlvedel oli tähistahvel, v ta nõu sellelt kysis. Oli ka teine kangelane – kõverdatud käes hoidis ta lasuriidist kirjatahvlit, millele ta joonistas Koja plaani. Minu ette asetas ta Pyha Kandekorvi, Pyha Tellisevormi korda seadis. Saatusest seatud tellise asetas minu jaoks vormi. Toredas paplipuus, mis mu ees seisis kurvalt vilistasid tigidlu-linnud. Kuninga paremal käel kaapis eeslitäkk jalaga maad." Valitsejale vastas tema ema Nanše: "Minu karjane, ma seletan sulle su uned: mees, kes oli tohutu kui taevas, tohutu kui maa, kes pea poolest oli jumal, kes käsivartelt oli Anzud ning alakehalt veeuputus, kellest paremal ja vasemal lamas lõvi, oli kindlasti mu vend Ningirsu. Ta rääkis sulle oma Koja, Eninnu, ehitamisest. Nagu päike, mis tõuseb silmapiirilt, sinu jumal Ningišzida10 tõusis päikese kombel silmapiirilt. Neitsi, kes tuli esile ja tegi viljarõugu, kes hoidis käes hõbedast kirjapulka kelle syles oli tähistahvel, millelt ta nõu kysis, oli kindlasti mu õde Nisaba. vi Koja ehitamise pyha tähe kutsub ta välja sinu jaoks teine sangar, kes kaenla all lasuriidist kirjatahvlit hoidis, oli Ninduba11, ta joonistas Koja plaani. Sinu ette pandud Pyha Kandekorv ja korrastatud Pyha Tellisevorm, tellis, mille saatus on määratud, mis oli tellisevormis, oli tõesti Eninnu hea tellis. Toredas paplipuus, mis sinu ees seisis tigidlu-linnud vilistasid kurvalt selleks, et Koja ehitades uni su silma ei tuleks. Eeslitäkk, kes kuningast paremal pool jalaga maad kaapis – sina hakkad maad kaapima Eninnu jaoks nagu valikruun tahan nõu anda, mu nõu võetagu kuulda! Girsusse, Lagaši peatemplisse, asu teele! Eemalda aardekambrilt pitser, võta välja puitu12, valmista sõjavanker oma kuningale, rakenda ette eeslid. Kaunista ta sõjavanker hõbeda ja lasuriidiga, pane nooled särama nooletuppe nagu päike. sea hoolikalt valmis Ankar, kagelaslik relv, tee talle ta armastet lipp, kirjuta selle peale oma nimi. Tema armastatud kannel, Kodumaa Lohemadu kuulus pill13, nõuandev ese kinke armastava sangari, vii oma kuninga, isand Ningirsu ette Eninnusse, Valgesse Anzud-lindu sellega astu14! Sinu vaikse sõna võtab ta vastu vägeva hyydena isanda syda, mis on taevana sygav Nigirsu, Enlili poja (syda), leebub sinu suhtes, ta näitab sulle Koja plaani kangelane kelle väed on suured tõstab käed sinu õnnistuseks" Hea karjane Gudea, kes palju teab, palju ka korda saadab, sõnade ees, mida Nanše lausus langetas pea. Ta eemaldas aardekambrilt pitsati ja puidu sealt välja võttis. Gudea käis puu juurest puu juurde puude eest hoolitsedes. Mes-puud silitas, paplipuu kirvega pooleks lõi, lasuur-sõjavankri neist tegi, Oma eeslitäkud, Jooksu-Lõvid, selle jaoks ette rakendas. Ta armastet lipu valmistas talle, oma nime sellele kirjutas. Armastet kandle, Kodumaa Lohemao, kuulsa pilli, nõuandva esemega kinke armastava sangari, oma kuninga isand Ningirsu ette Eninnusse, Valgesse Anzud-lindu sellega astus, kotta tõepoolest rõõmsalt sisenes. viii Ja tõesti säravana väljus Gudea Eninnust. Seejärel kulutas ta päeva järel päeva Koja jaoks, öö järel öö kulutas, kynkad15 tasandas, sõnaseadmised tagasi pööras nõidusesõnad teelt eemaldas. šugalami16, kohutavasse kohtumõistmise kohta, kohta, kust Nigirsu maid vaatles nuumlamba, rasvasabalamba ja viljaga söödetud oina valitseja kargamata kitsetalle nahale istuma pani. Kadakat ja puhtaid mägitaimi tulle heitis, seedrivaigu, jumalate lõhnaõli suitsema pani, oma kuninga juurde tõusis ta rahva seast, palvetades ta astus Ubšukinnasse17, tema juurde ja tõstis käe palvetades suu ette18: "Mu kuningas, isand Ningirsu, mässava vee võitja19, ausameelne isand, Suure Mäe20 valatud seeme, sõdalane, kel pole võrdset! Ningirsu, ma ehitan sulle su Koja – aga mul ei ole märki.21 Sangar, sa oled kutsunud, mis on sobiv, Enlili poeg, isand Ningirsu, kuid selle sydant ei ole ma mõistnud. Sinu merena tõusev syda, murdlainena kõikemattev, kohiseva veena tulvav, tulvaveena taimi ja sadamalinnu hävitav, tormina mässulisi maid karistav. ix Sinu syda, mu isand, kanaliveena peatamatu sangar, su syda on sygav kui taevas! Enlili poeg isand Ningirsu, mida mina tean sinust?" Seejärel magama heitnule, magama heitnule (Ningirsu) päitsisse astus, kiiresti puudutas: "See, mida mulle ehitama hakkad, see mida mulle ehitama hakkad valitseja, Koda, mida mulle ehitama hakkad, Gudea, tahan anda sulle oma Koja ehitamiseks märgi. Minu jumaliku tahte tähe pyhas taevas teen teatavaks. Minu Koja, Ani rajatud Eninnu ees, mille vägi on väga suur, see vägi on vägedest võimsaim, mille peremehe pilk ulatub kaugele, justkui Anzud-linnu kisa ees taevas väriseb. Selle hirmus kiirgus ulatub taevani, suur hirm minu Koja ees levib kogu maailmas. Selle nime pärast tuleb taeva äärtest kogu maailm kokku, Magan ja Meluhha22 laskuvad oma mägedest sinna. Mina, Ningirsu, mässava vee võitja, Enlili maa suur sangar, isand, kel pole vastast, minu Koda – Eninnu, Kroon, suurem kui mägi minu relv šarur23, mis kõik maad alistab, minu hirmus pilk ei lahku maa pealt, keegi ei pääse mu sirutatud käest. x Mu lihane isa suurest armastusest kuningas, Enlili veeuputus, kelle hirmus pilk ei tõuse mäelt, 'Ningirsu, Enlili sangar' andis mulle nimeks. Ta varustas mind 50 jumalaväega. Ma olen katnud laua, olen valmistanud ette kätepesemise24, minu käte poolt seatu tõuseb unes taeva poole mu käes on asjad, mis on head, parimat annan oma isale söögiks. An, jumalate kuningas 'kuningas Ningirsu, Ani puhastuspreester', nimeks mulle andis. Tiraši templi25 nagu Absu rajasin ma sygavikku. Seal iga kuu noorkuu ajal suured väed Ani täiusliku pidustuse mulle korraldavad! Hirmsa Koja, mu hirmsasse kohta ehitas lohemaona metsikusse kohta. Mässumaa – sellist vaevalt, et on – peale mu syda kui vihastub – see synnitab mulle sappi nagu madu sylgab myrki. Valges Kojas, kus ma käske jagan, paigas, kus ma päiksena hiilgan, nagu Ištara õiglaselt otsustan seal ma linnaõiguse. Bagara Kojas, kohas, kus on mu laud suured Lagaši jumalad kogunevad mu juurde. xi Kui minu Koda, kogu maailma juhtivat maja, Lagaši paremat kätt, Anzud lindu, kõiksuses kriiskavat Eninnut, mu kuninglikkuse Koda, hea karjane Gudea, alustad mulle ustavalt, siis kutsun taevasse niiske tuule, et taevast tuleks sulle kyllust. Maa kogugu kyllust minu Koja vundamendi valmimisest! Syndigu kylluslikkust, suured põllud tõstavad sulle käe, kanalid ja ojad kergitavad sulle kaela. Varemehunnikutest, kuhu vesi kunagi ei jõudnud hakkab sulle vett voolama! Sumerisse õli voolab rohkem, villa kaalutakse rohkem. Päeval, mil sa kaevad mulle terrassi ja hakkad ustavalt mulle Koda ehitama, mägedele, kus Põhjatuul elab jõuab minu jalg – hiigeltiibadega mees, Põhjatuul, mäestik-neitsist paneb soodsad tuuled sulle puhuma! Siis antakse maale elu. Yks mees teeb ära kahe mehe töö, siis öösel paistab sulle kuu ja lõuna ajal päikene. xii Päeval ehitan sulle Koda, ja ka öösel panen ta sulle kasvama – altvoolu paplipuud ja nehan-puud sulle yles tuuakse, ylevalt aga seedreid, kypresse ja zabalum-puid eebenipuumäelt eebenipuud sulle toon, ja kivimäest hiigelkivisid sulle lahmakatena murran. Sel ajal põletab tuli su kätt – kas mõistad nyyd mu märki?" Gudea ärkas unest, unenäost ehmunud oli, Ningirsu öeldud sõnade ees langetas pea. Ta uuris valget ohvrilooma, uurinud looma hea ende ta sai. Gudeale Ningirsu syda sai selgeks kui päev, tark ja arusaaja on ta. Kuningas linnale kui yhele mehele andis korralduse – Lagaši maa oli yhtne kui yhe ema lapsed tööriistad kätte haarati ……. ……. sõnaseadmised tagasi pööras, kuritöö ta oma majja tagasi saatis. xiii Ta eemaldas piitsalt ja torkekepilt keele nende kätte pani ta vaid emalamba villa. Ykski ema ei tõrelnud pojaga, ykski poeg oma emale halvasti ei öelnud. Orja kes oli patustanud tema peremees pähe ei löönud, orjatydrukut, kes oli kellegagi halvasti käitunud tema perenaine sugugi vastu nägu ei andnud. Eninnut ehitavale valitsejale, Gudeale, mitte keegi ei öelnud vastalist sõna. Valitseja puhastas linna, tulega puhastas – roojased ja koledad ning viljatud ta linnast välja ajas. Tellisevormi ohverdas oina, leidis tellise ohvri abil26. Ta vaatas leebelt saviauku, karjus, keda Nanše nimepidi oli kutsunud, sygavale pani tellisevormi, mille ta oli joonistanud. Saviauk, mille ta tõesti sygavaks oli kaevanud, Anzud-lind, mis on tema isanda lipul märgiks särama pani. Linn puhastas talle 24 ikut27 maad, selle maa puhtaks tegi, kadakat ja puhtaid mägitaimi tulle heitis suitsu tekitas, mis oli jumalate seedrivaigulõhnaga – päev ohverdustes, öö palves. xiv Lagaši Anunnakid28 Ningirsu Koja ehitamiseks Gudeale palves ja ohvriandides appi tulid, hea karjane Gudea rõõmsaks muutus sellest. Sel päeval valitseja oma rahvast yles kutsus maakondades kõrget maksu, Ningirsu peamaksu maksta käskis. Ehitet linnades ja pystitet alevites, Nanše Gugišbarras yles kutsus. Hirmsa tõusva härja, kel pole vastast, kuningale võetud valge seedripuu, Ningirsu suguharus yles kutsus, selle võimsa lipu, Vaenlast Purustava Kuninga, nende etteotsa pani. Jõelammides ja veest tõusvail kaldarinnakutel kyllust levitavas võimsas jões, tohutus vees Nanše suguharu yles kutsus, Pyha Öökulli, Nanše lipu, nende etteotsa pani. Köie, mis seob kõrbelojuseid Utu29 armastatud valikloomarakendi Inanna suguharus yles kutsus. Roseti, Inanna lipu, nende etteotsa pani. Et ehitada Ningirsu Koda, xv Viis esimest rida kustunud eelamlased Eelamist tulid susalased Susast30 tulid Magan ja Meluhha tulid oma maalt puid talle turjal kandes. Et ehitada Ningirsu Koda, kogunesid Gudea linna Girsusse. Ninzagale31 andis käsu, et oma vase kui võimsa viljavoolu Gudeale, kes ehitab Koda ta saadaks. Ninsikilile32 andis käsu, et suuri paplipuid, eebenipuud ning merepuud Eninnut ehitavale valitsejale ta saadaks. Seedrimäele, kuhu keegi ei tohi minna Gudea jaoks Ningirsu avas tee. Suure kirvega raius ta seedripuu, šaruriks, Lagaši paremaks käeks, oma kuninga relvaks veeuputuse vastu siis selle kirvega tahus, mis siis võimsa maona jõge mööda alla libises. Seedrimäelt seedriparvesid, kypressimäelt kypressiparvesid, zabalumimäelt zabalumiparvesid, suuri mände ja plataane, tammesid suurte parvedena pani libisema võimsasse Kasurra sadamasse. xvi [Seedrimäele, kuhu keegi ei tohi minna] Gudeale isand Ningirsu avas tee, ning suuri kivilahmakaid tõi – hauna-paatide ja nalua-paatidega abaal-kivi, maavaha ja kipsi. Madga33 mäestikust justnagu viljasaaki kandvate viljaveolaevadega Gudea isand Ningirsule saatis. Eninnut ehitavale valitsejale suured asjad tõstsid käe. Vasemäestik Kimašist teatas talle endast, selle vaske kaevas sealt korvide kaupa mees, kes ehitab Koda oma kuningale. Valitsejale kulda selle mäelt tolmuna toodi Gudeale hõbedat selle mäelt kanti, punakivi ja girini Meluhhast koguti talle, marmorimäelt marmorit kanti talle. Koda hõbedaga ehitades karjast hõbesepp aitas, Eninnut kalliskiviga ehitades kalliskivisepp aitas teda vasest ja tinast Koda ehitades peasepa Ninturkalami34 otsekohe ta juurde juhatas. Vasarad paukusid talle nagu torm dioriit, käekivi xvii … kaks… kolm … võimsa vetevooluna … Kaks rida kustunud. [tegi talle päevad pikaks] tegi talle ööd pikaks. Oma kuninga Koja ehitamise tõttu ei tulnud talle und öösiti, ega läinud silm looja päevauinaku ajal. Olles Nanše lahke pilgu all, olles Enlili sydamemees, olles Ningirsu [valitud] valitseja, Gudea, võimsas pyhamus synnitatud Gatumdu poolt olles, Nisaba Tarkuse Koja talle lahti tegi, Enki seadis talle korda Koja plaani. Koja, mille hiilgus ulatub taevani, mille väed seovad taevast ja maad, mille isand on kohutavat pilku tõstev sangar Ningirsu, kes tunneb taplust. Eninnusse, Valgesse Anzud-lindu altpoolt sisenes, yles minnes ymber pöördus, ylevaltpoolt sisenes, alla minnes ymber pöördus. Kui sai täpselt iku täis, siis köie pani – ta pani mõõdupuud selle servadele, selle ära määras – see tegi talle rõõmu. Õhtul läks ta vanasse Kotta palvetama, xviii Gudea oma troonilt, Ylevalt Teelt tema sydant lepitas. Koidikul end pesi, korda end seadis, kyllusttoov päike tõusis talle. Seejärel Gudea lahkus pyhast linnast. Ta ohverdas täiusliku härja ja oina, ta sisenes Kotta, kätt suu ette pannes palvetas, pyha kandekorvi ja saatusest määratud tellisevormi Eninnusse […]. Pystipäi tuli välja, Lugalkurdub35 käis tema ees, Ig-alim36 näitas talle teed, Ningišzida, tema jumal, käest kinni tal hoidis. Ta uhtus tellisevormi kasti õnnistatud veega. Valitsejale mängiti suuri ja väikeseid trumme ja tamburiini, saviaugu avas ta tellisetegemiseks mett, rasva ja lõhnavat võiet juurde määris. Ta segas puuvaigust lõhnaineid, neist segu valmistas, siis tõstis pyha kandekorvi ja läks tellisevormi juurde. Gudea pani savi tellisevormi, tõi nähtavale sobiva asja, Kotta oma tellise välja pani, kõik inimesed pritsisid õli koos temaga, pritsisid seedriõli. xix Tema linn, Lagaš rõõmustades veetis päeva temaga. Ta koputas tellisevormi ja päevavalgele tuli tellis. Saviauku, (telliste) ema vaatas ta lahkelt, lõhnavat puuvaiku ja seedrivaiku sellele peale määris – tema tellise yle, mille ta tellisevormi oli asetanud, Päike rõõmustas. Võimsa jõena, mis tõuseb ema-saviauku Enki [määras saatust]. Ta pani [tellise tellisevormi] ja Kotta läks, ta tõstis tellise tellisevormi kastist, Ani kantava krooni37. Ta tõstis tellise, viis selle rahva ette – see oli kui Päikese peadpöörav rakend – tellised tõstsid oma pead Koja poole nagu laudas hiilgavad kuulehmad, tellised pani ja Kotta viis. Kotta pani selle plaani järgi Nisabana, kes tunneb arvutamist. nagu noormehele, kes ehitab uuesti maja, tema silmadesse magus uni ei tulnud. Nagu lehm, kes oma vasikal silma peal hoiab murelikult liikus ta Koja ymber. Nagu mees kes vähe sööb, yhtelugu liikudes ei väsinud ta – tema kuninga syda oli talle päevselgeks saanud. xx Gudeale Ningirsu jutt seisis kindlalt kui piiripost tema Koja ehitamist hyydvas sydames. Oli igale inimesele hea sõna, see tegi talle rõõmu. Ta uuris ohvrilooma maksa, see oli korras; ta heitis värskesse vette vilja, see nägi hea välja. Gudea pani pea kätele uinudes, jutt tuli talle. Koda, mida ta ehitas oma kuningale, Eninnu lahutamine taevast ja maast ta silmade ette ilmus, see tegi talle rõõmu. Täiustades jumalaväge tõmbas ta mõõduköie lahti, pyha uzga38 asutas templi, Enki kaevas Koja vundamendi, Nanše, Eridu tytar, hoolitses ennete eest, Lagaši ema, pyha Gatumdug synnitas telliseid murdlainetes; Baba39, Ani vanim tytar pritsis sinna õli ja seedriõli. Ylempreester astus Koja juurde, lagar40 astus, nad seadsid oma käed jumalaväele valmis Anunnakid astusid sinna imetlema. Gudea, kes ehitas Koda, pani Koja kandekorvi pyha kroonina pähe; vundamendi pani, seinad maha kinnitas, ruudu maha märkis41, tellistele mõõduköie pani. xxi Kojale teise korruse märkis – see on joon, mis on kuhjaga ban-mõõdu suurune. Kojale kolmanda korruse märkis – see on Anzud-lind, kes tiibadega poega katab. Kojale neljanda korruse märkis – see on pantrit sylelev hirmus lõvi. Kojale neljanda korruse märkis – see on hõõguvsinine taevas. Kojale viienda korruse märkis – see oli võluvalt tõusev päike. Kojale seitsmenda korruse märkis – see oli Eninnu, hilisõhtune kuuvalgus. Nad panid paika uksepostid – see oli krooni kandev sinitaevas. Ukseposti juurde maha istus, võimas Koda syleles taevast. Ehitatud Koda toetus puudele, Enki poolt punutud Nanna roostikust, nad panid Koja mäestikuna kasvama, pilvena keset taevast ujuma, härjana, kes sarvi tõstab, Absu gišgana-puuna kõikide kohale tõusma. Koda tõstis mäestikuna taeva ja maa vahel pea taeva poole varjuline seeder, rohumaal kasvamas Eninnu, Sumeri Tellis, selle võluvõimuga varustasid Koja peale puid panid, igayks lõppes Absu maoga. Taeva väravale magama heitis. xxii Hirmus madu mäestikus saatust tegi (?), roomattide maja on mägimaole koos magamiseks, selle tipp oli kaunistatud vaiguse seedri ja kypressiga. Nad panid valge seedri Seedrisaali imelisse esiossa, käsitlesid seda lõhnaainete ja rikkaliku õliga. Koja savimyyrid olid varustatud Absu kylluslikkusega selle seinad … Eninnu tempel oli pysti pandud Ani väljasirutatud kätele. Valitseja ehitas Koda, pani selle kasvama, suure mäena pani kasvama. Ta pani pysti selle maaaluse terrassi jaoks suured sambad, et Enkiga Anguri majas pidada nõu. Taevaterrassi pysti pani sangarina, kes joob vett jumalate allikast. Eninnu kinnitas suureks sambaks ta ehitas selle abgalid42, linna istutas paplipuid, mis varju annavad. šaruri nagu suure sõjalipu pani seisma Lagaši kaitseks, šugalami, kohutavasse kohta, selle pani. Ta pani selle hirmu kylvama Girnuni altarile, kohtuotsuste kohta. Lagaši eest hoolitseja tõstis sarved kui suur härg. Suured kivid, mis ta oli lahmakatena toonud, xxiii yhe aastaga tõi kohale, yhe aastaga tegi kahte-kolme päevagi mööda laskmata, päevast päeva neid ehitas. Seitsmendal päeval pystitas ta nad Koja äärde, äärmised kivid pani ta trepiks pikali, lõhnaõliga neid töötles, Kotta kandis. Kivile, mille ta pystitas võimsale õuele "kivikuju Lugal-kisal-si43, Gudea isand Ningirsu poolt Girnuni troonilt kutsutud," sellele kivile andis nimeks. Kasurras pystitatud kivile "Kuningas, Enlili veeuputus, kellel ei ole vastast, isand Ningirsu, Gudeat lahkelt vaatas" sellele kivile andis nimeks. Päikesetõusu pystitatud kivile "Kuningas Enlili ulguv torm, vastaseta isand, isand Ningirsu, Gudeat kutsus puhtast sydamest," sellele kivile andis nimeks. šugalami ette pystitatud kivile "Kuningas, kelle nime ees vaenlased alistuvad, isand Ningirsu, Gudea troonile on kinnitanud," sellele kivile andis nimeks. E-uruga44 ette pystitatud kivile, xxiv "Gudeale, isand Ningirsu hea saatuse on määranud" sellele kivile andis nimeks. Baba saali pystitatud kivile "Eninnu, mida taeva silm tunneb, Baba, kes on Gudea sydameks" sellele kivile andis nimeks. Oma kuninga Koda ustavalt ehitas, hea karjane Gudea pani selle kasvama koos taeva ja maaga, nagu noorkuu sirbi krooni kandma pani. Tema nime võõraste maade sydames tuntuks tegi. Gudea isand Nigirsu Koja päikesena pilvedest tõi esile, pani kasvama nagu lasuurmäestiku, nagu valge marmormäestiku, imestuseks pysti pani. Selle väravad nagu tarvad pystitas, lohed nagu lõvid käppadel lamamas, selle pyhamu nagu Absu kasvatas puhtasse kohta, sõjalipud nagu Absu pyhad kaljukitsed pani särama. Nagu noorkuu taevasse seisma pani, Gudea Ningirsu Koja imestuseks seisma pani. Koja pystitatud väravad on Lahamad45, mis Absu juures seismas on. xxv Selle puidutuba, tume vesi, võimas roostik, vees ujuvad maod Kaks rida kustunud katus (?) keset taevast on ujumas. Väravast, millest kuningas siseneb, hurin-lind vaatab tarvast. Uksepiidad, mis kaardudes vikerkaarena taevani ulatuvad – väravavõlv on Eninnu, seismas kesk torme, mis hirmu kylvavad. Need on kui jumalate imestavad silmad tema valge ... tema palge ees. See on kui lasuurmäestik, maapinnalt taevasse kyyndiv. Söögisaali sisustati – kui mett ja veini voolav kullast pott. Lageda taeva all seisev magamistuba ehitati – kui Absu pyha mes-puu mägede keskel vilja kandmas. Koda sai valmis, käed ryppe lasi, jumalate syda jäi rahule. Hea karjane Gudea, kes palju teab, palju ka korda saadab, relvasaali, Lahinguvärava juurde sõdurid ja kuuepealise kuldi pead asetas, linna ette, selle hirmupaika pani seitsmepealise koera. xxvi šugalami kohutava värava ette Lohemao ja Datlipalmi pani. Päevatõusu, saatusemääramise koha vastu, päikese sõjalipu – metstarva peaga, teiste sekka sirguma pani. Kasurrasse, silmaimesse, lõvi, jumalate hirmu, asetas. Tarsirsiri, käsuandmispaika Kuliani46 vase asetas. Baba tagatuppa, lembepaika oma magilum-paadi ja tarvapulli asetas. Need olid tema tapetud sõdalased, kelle suud joomiskoha poole kyynitama pani, nende nimed jumalate nimede seas Gudea, Lagaši valitseja kuulsaks tegi. Kotta pandud seedripuust uksed on kui Iškur47, taevast möirgamas. Eninnu lukkudel on piisonid, uksehingedel lõvid, poltideks on noored ja metsikud maod, kes metšärjale keelt näitavad. Uksevõlvide peal noored lõvid ja pantrid käppadel lamavad. Koja katusele naelu löödi – nagu lohe oleks kyyntega kellegi rinnust haaranud, ustele pyhi köisi riputades xxvii näisid need kui kirevad Absu Nirahid48. Koja vibunööri pingutades nagu Keš ja Aratta kindlalt pysib, Koja vibunööri lõtvudes on ta kui lõvi, mis maad valvsa pilguga jälgib. Mitte ykski ei saa mööduda ta eest, sest Eninnu hirmuga kogu maailma nagu kangaga katab. Taevasse rajatud hõbedane Koda, silmavärviga kaunistatud, kuuvalgusena taevasäras ilmuv, eestpoolt kui maale asetatud suur mägi seestpoolt loitsud ja ylistuslaulud, väljaspoolt taevas, võimas Koda, kylluses tõusev. Selle väline Guen on kohaks, kus Anunnakid kohut mõistavad, selle mesiveest (?) palvesõnad saavad. Toidus on jumalate kyllus, Koja ymber heisatud sõjalipud olid kui Anzud-lind, tiibu laotamas maomäe kohale. Eninnu savi kaunilt vormis, tasandikujõest tõi. Selle kuningas, isand Ningirsu puhta sydame avas, ja nagu silmavärviga selle tipu yle valas. xxviii Gudea taevasäraga kaunistas seda, selle laudast tuleb koort ja piima, selle võimsast ahjust suuri kooke ja sarvesaiu. Selle lihunik (tootis) lehmaliha ja lambaliha, selle aidas leidub isegi hanepiima (?). Selle veinikelder on veini purskav mägi, selle pruulikojast (tuleb õlut) kylluses nagu Tigrises suurvee ajal vett. Selle varahoidlas on kalliskive, hõbedat ja tina. Selle vankrikuur on maa peale pandud mägi, selle kandlesaal on möirgav pull. Selle õu (täis) pyhasid palveid, tamburiine ja suuri trumme. Selle kotta tõusvad kivitrepid on kõrgusse kyyndiv kaunis mäestik – ylemised trepid, mis katusele viivad, on silmapiirimägedesse tõusev lind. Selle Koja ymber istutatud Tume Kõrbeaed on veini purskav mägi, kasvamas ... xxix Seitse maja ymber pystitatud kivi49 on nõu kysimas oma kuningalt. Selle matuseohvrite maja on puhas nagu Absu poolt pyhitud. Kotta rajatud bassein on puhas guda-preestri50 maja, kust vesi kunagi ei lõppe selle taevatornid, kus tuvid elavad on Eridu, hea saatusega (?). Eninnu, tuvidele puhkepaik, on suurte lehtede päikesekaitse, leebe varjulisus, pääsukesed ja muud linnud vidistamas ja siristamas (?) nagu Enlili Ékur, kus peetakse pidu. Suur hirm Koja ees yle kodumaa levib, kiitus talle mägedesse jõuab, Eninnu hirmuga kogu maailma nagu kangaga katab. xxx Koja tema kuningas luksuslikkuses ehitas – Ningišzida aluse ehitas, Gudea, Lagaši valitseja, selle vundamendi rajas. Koda on päiksena tõusnud kodumaa kohale nagu suur pull seismas ... Kauni kuuvalgusega nõupidamist yle valades51, nagu rohekas mäestik luksust täis, imestuseks seisab. Eninnu taastamise eest au olgu Ningirsule! "Ningirsu koda on ehitatud!" keskmine kiidulaul on see.