Lalla Helene Gross (3. märts 1912 Valga – 4. veebruar 2008) oli eesti klassikaline filoloog, õppejõud. 
Ta õpetas Tartu Riiklikus Ülikoolis ladina keelt 1940. aastatest kuni 1980. aastate keskpaigani.

Wilhelm Süß (9. märts 1882 Friedberg – 12. juuli 1969 Mainz) oli saksa klassikaline filoloog, Tartu Ülikooli professor. Süß sai doktorikraadi 1904. aastal Gießeni ülikoolis väitekirjaga De personarum antiquae comoediae Atticae usu abque origine. Ta habiliteerus samas 1909. aastal teosega Ethos. Studien zur älteren griechischen Rhetorik. Aastatel 1909–1916 töötas ta eradotsendina Leipzigi Ülikoolis, 1916–1922 oli ta samas erakorraline professor. Aastatel 1923–1934 oli ta Tartu Ülikooli professor, seejärel Gießeni (1934–1940), Breslau (1940–1945) ja Mainzi Ülikooli professor (1947–1950). Tema teadustöö käsitles peamiselt antiikkomöödia ja retoorika stilistikat.

Sir Kenneth James Dover (11. märts 1920 London – 7. märts 2010 Saint Andrews) oli briti klassikaline filoloog. Ta oli Edinburghi Kuningliku Seltsi ja Briti Akadeemia liige.

Eduard David Mortier Fraenkel (17. märts 1888 Berliin – 5. veebruar 1970 Oxford) oli Saksa-Briti klassikaline filoloog.

Kaarina Rein (kuni 1999 Kaarina Krull; sündinud 17. märtsil 1973 Tartus) on eesti klassikaline filoloog ja tõlkija. Ta lõpetas 1991. aastal Tartu 2. Keskkooli ja 1995 Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia erialal. 2000. aastal sai ta Tartu Ülikoolist magistrikraadi klassikalises filoloogias tööga Dramatic Effects in Herodotus’ Historical Narrative: Hdt. VII 44–57. 2011. aastal sai ta Tartu Ülikoolist doktorikraadi religiooniantropoloogia alal tööga Arstiteadus rootsiaegses Tartu gümnaasiumis ja ülikoolis aastatel 1630–1656. Meditsiinilised disputatsioonid ja oratsioonid ning nende autorid.

Pärtel Haliste (kuni 1928 Pärtel Bauman; 21. märts (9. märts vkj) 1890 Hageri, Harjumaa – 10. juuni 1944 Soome laht) oli eesti klassikaline filoloog. Ta lõpetas 1916. aastal Peterburi Ülikooli. Sügisel 1919 valiti ta Tartu Ülikooli kreeka ajaloo ja arheoloogia dotsendiks. Alates 1926. aastast oli ta kreeka filoloogia professori kohusetäitja. Alates 1925. aastast juhtis ta didaktilis-metoodilises seminaris vanade keelte osakonda. Pärast 1929. aastat luges ta ka valitud ladina autorite interpretatsiooni koos stilistikaharjutustega. 1937. aastal valiti ta samal alal erakorraliseks professoriks.

Ludolf Eduard Stephani (29. märts 1816, Beucha, Saksamaa – 30. mai 1887, Pavlovsk) oli klassikaline filoloog ja arheoloog.

Vaimuliku poeg. Õppis Leipzigi Ülikoolis 1836–1842. Töötas Tartu Ülikoolis klassikalise filoloogia professorina 1845–1850.

Karl Reitav (8. aprill (vkj 27. märts) 1897 Laiuse vald, Tartumaa – 5. jaanuar 1961 Tartu) oli Eesti klassikaline filoloog ja tõlkija.

Karl Ludwig Struve (2. mai 1785, Hannover – 17. juuni 1838, Königsberg) oli baltisaksa filoloog.

Gümnaasiumidirektori poeg. Õppis Göttingeni Ülikoolis 1801–1802, tudeeris ka Kieli Ülikoolis. Töötas Tartu Ülikoolis klassikalise filoloogia eradotsendina 1805–1814.

Ivo Volt (sündinud 3. mail 1975 Pärnus) on eesti klassikaline filoloog, toimetaja ja tõlkija.

Heinrich Freymann (5. mai 1909 Laiuse vald – 11. mai 1975 Tartu) oli Tartu Riikliku Ülikooli ladina keele õppejõud ja tõlkija. Ta on koostanud Ladina keele õpiku (1963), oli üks ladina-eesti sõnaraamatu koostajatest (koos Lalla Grossi, Richard Kleisi ja Ülo Torpatsiga).

John Chadwick (21. mai 1920 – 24. november 1998) oli briti keeleteadlane ja klassikaline filoloog. Koos Michael Ventrisega dešifreeris ta lineaarkirja B.

Kristi Viiding (sünninimi Kristi Sak; sündinud 24. mail 1972) on eesti klassikaline filoloog ja tõlkija. Ta lõpetas Tartu Ülikooli bakalaureuseõppe 1995. aastal eesti keele ja kirjanduse ning ladina keele ja Rooma kirjanduse alal (cum laude), seejärel läbis magistriõppe ja kaitses 1997. aastal magistritöö klassikalise filoloogia alal. 2002. aastal kaitses klassikalises filoloogias doktoriväitekirja Die Dichtung neulateinischer Propemptika an der Academia Gustaviana (Dorpatensis) in den Jahren 1632–1656. Viidingu peamine uurimisvaldkond on 16.-17. sajandi uusladina kirjandus Läänemere regioonis. Ta töötas aastail 1996–2017 Tartu Ülikoolis klassikalise filoloogia õppejõuna, aastail 2012–2017 oli klassikalise filoloogia professor. Septembrist 2017 oli ta Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse vanemteadur, 2023. aastast töötab juhtivteadurina. Ühtlasi on ta 2018. aastast uuslatinistide maailmaorganisatsiooni International Association for Neo-Latin Studies (IANLS) peasekretär.

Ludwig Georg Franz Friedrich Schwabe (24. juuni 1835 Giessen – 20. veebruar 1908 Tübingen) oli saksa klassikaline filoloog.

Vaimuliku poeg. Õppis Giesseni Ülikoolis 1853–1859, töötas sealsamas eradotsendina 1860–1863 ja professorina 1863–1864. Oli Tartu Ülikoolis klassikalise filoloogia professor 1863–1872.

Jaanika Anderson (aastani 2008 Jaanika Tiisvend; sündinud 28. juunil 1978) on eesti klassikaline filoloog ja muuseumitöötaja, aastast 2024 Tartu Ülikooli raamatukogu direktor.

Claus Mohr (6. juuli 1806 Horst – 28. juuni/9. august 1853 Riia) oli saksa klassikaline filoloog. Ta õppis Tartu Ülikoolis aastail 1827–1830 ja oli Tartus klassikalise filoloogia eradotsent aastatel 1832–1853.

Ernst Nurm (6. juuli 1896 Undla vald, Virumaa – 25. oktoober 1983 Tallinn) oli eesti keeleteadlane, leksikoloog ja leksikograaf. Ta avaldas Ladina keele grammatika (Tartu: Noor-Eesti, 1934; arvukalt kordustrükke 1992. aastani).

Merike Ristikivi (sünninimi Merike Soodla, sündinud 9. juulil 1973 Tallinnas) on eesti klassikaline filoloog ja õigusajaloolane. Tema peamised uurimisteemad on ladina keel ja õigusterminoloogia, õigusajalugu ja Rooma õigus.

Friedrich Georg Julius Leo (10. juuli 1851 Regenwalde – 15. jaanuar 1914 Göttingen) oli saksa klassikaline filoloog. Ta oli Kieli (1881–1883), Rostocki (1883–1888), Straßburgi (1888–1889) ja Göttingeni Ülikooli (1889–1914) professor. Leo erialaks oli rooma kirjandus, ta tegeles peamiselt ladina draamaga ning eelkõige Plautuse ja Seneca tekstikriitikaga, ent avaldas käsitlusi ka antiikaja biograafilise kirjanduse, saturnilise värsi jm kohta.

Heinrich Eugen Ludwig Mercklin (11. juuli 1816 Riia – 15. september 1863 Tartu) oli baltisaksa filoloog. Ta õppis Tartu Ülikoolis 1835–1839. Töötas Tartus klassikalise filoloogia, esteetika, elokventsi ja kunstiajaloo eradotsendina 1840–1851 ja professorina 1851–1863.

Werner Wilhelm Jaeger (30. juuli 1888 Lobberich – 19. oktoober 1961 Cambridge, Massachusetts) oli saksa klassikaline filoloog.

1936. aastast elas ta Ameerika Ühendriikides. Tema peateos on 1934–1947 kolmes köites ilmunud Paideia. Die Formung des griechischen Menschen.

Carl Joachim Classen (15. august 1928 Hamburg – 29. september 2013 Bad Homburg) oli saksa klassikaline filoloog. Aastatel 1956–1959 töötas ta klassikalise filoloogia lektorina Nigeerias Ibadanis, 1960–1966 lektori ja dotsendina Göttingeni Ülikoolis, oli 1964–1965 õppetooli hoidja Tübingeni Ülikoolis, 1966–1969 klassikalise filoloogia professor Berliini Tehnikaülikoolis, 1969–1973 Würzburgi Ülikoolis ning 1973–1993 Göttingeni Ülikoolis. Alates 1993. aastast oli ta emeriitprofessor. Classen oli paljude ülikoolide külalisprofessor. 1994. ja 1996. aastal pidas ta loenguid ka Tartu Ülikoolis. 2000. aastal nimetati Classen Tartu Ülikooli audoktoriks.

Mari Murdvee (sünninimi Mari Elken; 24. august 1959 Tartu – 21. märts 2008 Tartu) oli eesti klassikaline filoloog, tõlkija, lavastaja, näitleja ja laulja. Ta õppis Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja klassikalist filoloogiat, 1996. aastal kaitses ta bakalaureusekraadi klassikalise filoloogia erialal, 1996–2001 õppis sealsamas magistrantuuris.

Johann Karl Simon Morgenstern (28. august 1770 Magdeburg – 15. september 1852 Tartu) oli saksa keeleteadlane. Morgenstern oli keiserliku Tartu ülikooli esimene kõnekunsti, klassikalise filoloogia, esteetika, kirjandus- ja kunstiajaloo professor. Temast sai Tartu ülikooli raamatukogu esimene direktor ja Tartu ülikooli kunstimuuseumi rajaja. Ülikooli kunstimuuseumi direktorina õpetas ta antiikkunsti, numismaatikat ja mütoloogiat.

Ervin Roos (13. september 1908 Tartu – 25. juuni 1962 Lund) oli eesti keele- ja kirjandusteadlane, klassikaline filoloog. Ta lõpetas 1933. aastal cum laude Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna klassikalise filoloogina ning töötas samas õppejõuna. 1935. aastal kaitses ta magistritöö kreeka filoloogia alal ja sai filosoofiamagistri kraadi. Juulis 1944 suundus Roos koos perega Rootsi, kus sai tööd raamatukogudes. Ta jätkas õpinguid Uppsala ja Lundi Ülikoolis. Lundis kaitses ta 1951. aastal doktoriväitekirja Die tragische Orchestik im Zerrbild der altattischen Komödie. Lühikest aega õpetas ta Lundi ülikoolis klassikalist muinasteadust.

Ludwig Preller (15. september 1809 Hamburg – 21. juuni 1861 Weimar) oli Saksa klassikaline filoloog.

Ludwig Preller sündis kaupmehe pojana.

Ta õppis Leipzigi, Berliini ja Göttingeni Ülikoolis. Oli eradotsent Kieli Ülikoolis 1822, töötas Tartu Ülikoolis klassikalise filoloogia professorina 1838–1842, seejärel suundus Jena Ülikooli.

Janika Päll (sündinud 18. septembril 1965) on eesti klassikaline filoloog ja tõlkija. Tema uurimisteemad on vanakreeka keel ja antiikkirjandus, retoorikaajalugu, tõlkeküsimused, antiikaja traditsioon renessansis ja varauusajal ning raamatulugu. Ta lõpetas 1995 Tartu Ülikooli bakalaureusekraadiga klassikalises filoloogias, kaitses aastal 2000 sealsamas teadusmagistri kraadi klassikalises filoloogias tööga Stroofipiir ja selle ületamine Sappho ja Alkaiose luules ja 2007. a. doktorikraadi väitekirjaga Form, style and syntax: towards a method of description and analysis of Greek prose rhythm: on the example of Helen’s encomium by Gorgias. 1991–1996 oli Janika Päll Ülenurme Muusikakooli klaveriõpetaja. Alates 1995 töötas ta Tartu Ülikoolis, alguses klassikalise filoloogia assistendina, 2003–2013 klassikalise filoloogia osakonna lektorina. 2013. aastast töötab teadurina Tartu Ülikooli Raamatukogus. 1996. aastal õpetas ta ka kirikuladina keelt Viljandi Kultuurikolledžis. Alates 2018. aastast Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia professor.

Martin Litchfield West (23. september 1937 London – 13. juuli 2015) oli Suurbritannia klassikaline filoloog. Ta oli Briti Akadeemia liige (FBA), Göttingeni Teaduste Akadeemia korrespondentliige ning Academia Europaea liige.

Lydia Pintman (ka Liidia Pintmann; 25. september 1896 Luunja vald – 26. juuli 1951 Tartu) oli eesti klassikaline filoloog ja kunstiajaloolane. Lõpetas 1916 Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tartu Tütarlastegümnaasiumi, 1937 TÜ filosoofiateaduskonna ladina keele, filosoofia ja kunstiajaloo erialal. 1919–22 Tartu Maavalitsuse ja 1923–29 Valga koolivalitsuse sekretär, 1937–40 Tartu gümnaasiumides ladina keele, filosoofia, vene ja saksa keele õpetaja, 1938–39 ka TÜ klassikalise muinasteaduse instituudi abijõud, 1940–41 TÜ klassikalise filoloogia kateedri vanemlaborant, 1941–46 assistent, 1946–51 vanemõpetaja. Õpetas ladina keelt ja vanade keelte õpetamise metoodikat ning antiikkirjandust. 1947. aastal ilmus Tartu kirjastuses Teaduslik Kirjandus tema eessõna, kommentaaride ja sõnastikuga Vergiliuse eepose Aeneis I raamat.

Maria-Kristiina Lotman (sündinud 28. septembril 1974) on eesti klassikaline filoloog ja tõlkija. Ta on lõpetanud 1997. aastal Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia bakalaureuseõppe ja 1999. aastal magistriõppe. 2003. aastal sai ta doktorikraadi klassikalises filoloogias väitekirjaga Jambiline trimeeter: värsisüsteemid, meetrum, rütm, semantika. Tema peamiseks uurimisvaldkonnaks on värsiõpetus, eelkõige antiikvärss ja eesti värss tüpoloogilisest vaatenurgast ning värsisemantika.

Erwin Rohde (9. oktoober 1845 Hamburg – 11. jaanuar 1898 Neuenheim Heidelbergi lähedal) oli saksa klassikaline filoloog.

Rohde on tuntud eelkõige vanakreeka romaani ja selle eelkäijate käsitlusega (Der griechische Roman und seine Vorläufer, 1876) ning raamatuga Psyche: Seelencult und Unsterblichkeitsglaube der Griechen (1890–1894).

Anne Lill (sünninimi Anne Laansoo; sündinud 15. oktoobril 1946) on eesti klassikaline filoloog ja tõlkija. Ta oli Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia osakonna professor 1992–2012, alates 16. aprillist 2012 on emeriitprofessor.

Hermann Carl Usener (23. oktoober 1834 Weilburg – 21. oktoober 1905 Bonn) oli saksa klassikaline filoloog ja religiooniteadlane.

Marju Lepajõe (28. oktoober 1962 Tartu – 4. juuli 2019) oli eesti religiooniloolane, klassikaline filoloog ja tõlkija.

Jaan Unt (7. november 1947 Tartu – 12. jaanuar 2012 Tartu) oli eesti klassikaline filoloog, tõlkija ja kirjandusteadlane. Ta tõlkis vanakreeka, ladina ja vene keelest.

Ülo Torpats (15. november 1920 Tartu – 20. jaanuar 1988 Tartu) oli eesti klassikaline filoloog ja tõlkija.

Hermann Sauppe (9. detsember 1809 Weesenstein Dresdeni lähedal – 15. september 1893 Göttingen) oli saksa klassikaline filoloog, pedagoog ja epigraafik.

Sauppe oli Göttingeni Ülikooli klassikalise filoloogia professor aastast 1855 kuni surmani.

Olulised on tema kriitilised tekstiväljaanded Atika kõnemeeste tekstidest (Oratores Attici, koos Johann Georg Baiteriga) ning Platoni dialoogidest Protagoras ja Gorgias.

Neeme Näripä (sündinud 12. detsembril 1980) on eesti klassikaline filoloog. Ta lõpetas 1999. aastal Hugo Treffneri Gümnaasiumi ja 2005. aastal Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna klassikalise filoloogia eriala. 2007. aastal kaitses ta samas Janika Pälli juhendamisel magistritöö Hermogenese stasise-teooria Aristotelese kategooriate rakendusena ja sai magistrikraadi. 2019. aastal kaitses Neeme Näripä Janika Pälli ja Martin Steinrücki juhendamisel doktorikraadi klassikalises filoloogias väitekirjaga Stasis – Ein antikes Konzept.

Carl Heinrich Johann Paucker (vkj 7. / 19. detsember 1820 Jelgava – vkj 7. / 19. august 1883 Tallinn) oli filoloog ja riiginõunik.

Õppis Tartu Ülikoolis 1838–1850, tudeeris ka Berliini Ülikoolis. Töötas Tartu Ülikoolis klassikalise filoloogia professorina 1861–1875.

Enno (ka Emmo) Friedrich Wichard Ulrich von Wilamowitz-Moellendorff (22. detsember 1848 Markowitz (Markowice) – 25. september 1931 Berliin) oli saksa klassikaline filoloog, eelkõige vanakreeka kirjanduse spetsialist.

Ta oli professor Greifswaldi (1876–1883), Göttingeni (1883–1897) ja Berliini ülikoolis (1897–1921). Oma tekstiväljaannete, tekstikriitiliste ja tõlgenduslike uuenduste ning teadusorganisatoorse tegevuse tõttu oli ta oma aja tuntumaid klassikalisi filolooge ning on 20. sajandi alguse klassikalise filoloogia arengule avaldanud väga suurt mõju. Preisi Teaduste Akadeemia presidendina algatas ta mitmeid suurprojekte, sealhulgas kreeka raidkirjade jätkväljaande Inscriptiones Graecae, mis tänaseni jäädvustab ja avaldab kreekakeelseid inskriptsioone.