Anacreontea 34-36 (tlk Homo Quidam, -ck)


Tagasi: Antiigiveeb | Anacreontea


Ilmunud: Sakala lisaleht 8 (1899), 63.

34.

Kord seisis Phryge kinkulla
Tantali tütar kivina;
Kord lendas pääsukesena
Pandioni laps üle maa:
Ma aga tahaks peeglina
Su kuju endas näidata;
Ma tahaks kerge riidena
Su keha ümber lameda;
Ma tahaks libe laenena
Su ümber ala liikuda;
Ma tahaks kalli salvina
Su juukste sisse voolata.
Ma tahaks kalli pärlina
Su õrna kaela ilusta;
Ka tahaks olla saabas ma
Et võiks su jalg mind tallata.

35.

Kui ma võiksin kulla varal
Oma elu pikendada
Hoiaksin siis ööd ja päevad,
Et, kui surm mu juurde tuleb,
Võtaks nii, kui ise tahab
Ja siis läheks jälle eemal’.
Aga et see kõik ei aita,
Kuld ei surma eemal hoia,
Mis ma piaks küll kaebama siis,
Kullaga end tülitama,
Surm on ikka minu osa!
Laske siis mind, kallid sõbrad,
Aphrodite teenistuses
Ikka sõnakuul’lik olla!

36.

Kallis on mul Dionysus,
Armsad tema lusti tantsud!
Kannel kõlab minu kätel
Alles noore põlve ilul!
Hyazinthi pärjad veelgi
Kaunistavad otsaesist;
Ja teeb mulle veelgi rõõmu
Neidudega tantsu lüüa.
Kadedusest olen vaba,
Kurja keele eest end hoian,
Mis võib sala nooli saata;
Armsam on mul üle kõige
Kandle kõlin, laulu helin.
Laskem mind siis neiudega
Kandli helil tantsu lüüa,
Rahus elu mööda saata!