Catullus, Carm. 109 (tlk Ants Oras)


Tagasi: Antiigiveeb | Catullus


Ilmunud: Looming 9 (1936), lk 1016.

(Si, Comini, populi arbitrio tua cana senectus)

Siis kui, Cominius, kord ühisotsusel surmale määrab
rahvas su pahede käes halliks jäänd, roojase ea,
ei ole kahtlust, et esmalt saab raisakull nokkida ilget
õiglaste vaenlast, su suust lõigatud laimavat keelt,
aukudest uuristet silmad sööb ronk oma mustjasse kurku, (5)
soolikad ahmib sul koer, muud ihuliikmed saab hunt.