Tagasi: Antiigiveeb | Horatius
Ilmunud: H. Treffneri Gümnaasiumi poolt 24. märtsil 1936 Q. Horatius Flaccus’e 2000-a. sünnipäeva puhul korraldatud aktuse kava lisa.
Ilmunud ka: Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilasajakiri Miilang 10 (1936), lk 42.
Integer vitae …
Kes küll rändab süütuses, patust puhas,
see ei vaja mauride piike, ambu
ega nooletuppe, kus mürgistatud
nooled, o Fuscus.
Piki kuumi Sürtisid siis sa rända,
eksi tühja Kaukasust mööda üksi,
tõtta maale, milliseid muinasjõgi
uhab Hydaspes.
Kui Sabiini metsas ma äsja kõnd’sin,
eksind teedelt, Lalagest laulsin õnnes,
huntki siis mu relvitu teedel kohkus,
põgenes hirmust.
Sellist kiskjat Daunia laialdased
iial küll ei tammikud toida; tõesti
sünnitand ka neid pole Juba maa, kuiv
lõvide kodu.
Maale vii, mis kõlbmatu, iga puu kus
suisest tuulest värskendamatu, millist
maad vaid rõhub udu ja hõljub taevas
pilvine kõikjal.
Vii mind õige läheda päikse vankri
alla; vii mind maale, kus õudne tühjus —
sealgi ainult armastan õrnalt naervat
Lalaget ikka.