Tagasi: Antiigiveeb | Polybios
Ilmunud: Üldajaloo lugemik. I vihk: vana-aeg. Valiku teinud ja redigeerinud Pärtel Haliste, tõlkinud Ervin Roos. Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastus, Tartus 1933, lk 38.
(Hannibali retk ja ta sõjaväe tugevus)
Kui Hannibal oli küllaldaselt kindlustanud Liibüa ja Hispaania julgeoleku, asus ta teele kindlaksmääratud päeval 90 000 jalaväelasega ja umbes 12 000 ratsanikuga. Pärast Ebro jõest üleminekut heitis ta alla mitmed suguharud kuni Pürenee mägedeni. Olles sundinud nad kõik oma võimu alla ja vallutanud mõningad linnad kiiresti ning vastupidiselt igasugustele lootustele, kuigi paljude raskete võitluste ning suurte kaotustega, jättis ta kogu siinpool jõge asuva maa-ala valitsejaks Hanno, osastades talle oma väest 10 000 jalaväelast ja 1000 ratsanikku ning jättes tema hoolde ka endaga kaasa marssivate väeosade moonatagavara. Sama suure arvu saatis ta tagasi koju. Ülejäänud vägedega, nimelt 50 000 jalaväelase ja 9000 ratsanikuga, kes olid vaid mõõdukalt koormatud, tõmbus ta üle Pürenee mägede Rhodanuse[1] jõe koolmeni. Ta sõjavägi ei olnud just eriti suur, kuid haruldaselt tubli ning karastatud Hispaania alalõpmatuis lahinguis.
[1] Nüüdne Rhône.