Kolmas tahvel
Anšar oma suu avas,
Kakale, oma ministrile sõna kõneles:
"Kaka, minister, mu südame rõõmustaja,
Lahmu ja Lahamu poole sind ma saadan,
- sina tead abinõu, kaunit kõnet oskad,
jumalad, minu vanemad, toimeta minu ette!
Las nad toovad kõik jumalad (minu juurde),
keelt las kannavad, pidulauas istuvad,
leiba las söövad, datliveini joovad,
- Mardukile, oma kättemaksjale, saatuse seavad.
Mine, kõnni Kaka ja nende ette seisa,
kõik, mis ma laususin, korda neile –
Anšar, teie poeg, on mind käskinud
oma südame käsu avaldada teile:
- "Ema Tiamat on vihane meile,
ta on kogunud koosoleku, vihaselt marus
käändunud tema poolele kõik jumalad,
isegi need, kelled teie lõite, on läinud tema kõrvale –
Nad võtsid ringi, tõusid Tiamati kõrvale,
- raevukalt, innukalt, lebamata öösel ega päeval,
võitlust võttes, müristades, märatsedes,
koosoleku seadsid, riidu luues.
Manalajõe Ema, kõikevalmistav,
lisas vastapandamatuid relvi, sünnitas suured maod,
- teravhambulisi, halastamatuid kihvu,
mürgiga vere asemel nende kered täitis.
Metsikud lohed hirmuga rüütas,
pani kandma nad hiilgust, tegi jumalate sarnaseks.
'Kes näeb neid, nõrkenult kukkugu kokku
- oma kerega nad hüpelgu ja ärgu tagasi pöördugu!'
Ta tegi maod, draakonid ja juukselised sangarid,
suure deemoni, hullu koera ja skorpion-mehe,
hirmsad deemonid, kala-mehe ja sõnn-mehe,
kes kandsid halastamatuid relvi, võitluses kohkumatud.
- Võimsad tema käsud, vastapandamatud kõigile,
sel viisil üksteistkümmend nõnda neid tegi valmis.
Jumalate, oma järelsoo hulgast, kes koosoleku moodustasid,
ta ülendas Kingu, tegi tema nende hulgas suureks!
Sõjajõukude eeskõndijaks, koosoleku käsutajaks,
- relvakandmise, lahingule ägedalt ässitamise,
võitluse peamise juhendamise
usaldas tema kätte, pani istuma oma postile.
'Ma heidan su loitsu, teen su suureks jumalate koosolekus,
kõigi jumalate kuningluse tema kätte loovutan.
- Sina oled suurim, mu abikaasa, sa oled mainekas,
sinu käsk on suurim kõikide Anunnakide seas!'
Ja andis talle saatuste tahvli, ta rinnale kinnitas selle:
'Sinu suu sõna ärgu muudetagu, tema suu öeldu püsigu!'
Seejärel kui Kingu oli ülendatud, Anuväe võtnud,
- määras ta saatused oma jumalikele poegadele:
'Teie suude lausutu tule sidugu,
teie mürk kuhjudes tehku võimsadki nõrgaks!'
Saatsin Anu, ei suutnud ta vastu,
Nudimmud kohkus, tagasi pöördus.
- Tuli Marduk, jumalate tark, teie poeg –
Tiamati ette tema süda oli otsustanud minna.
Avas oma suu, mulle ütles:
'Kui ma tõesti teie kättetasujaks saan,
aheldan Tiamati, teie elud päästan,
- kutsuge koosolek, looge mu saatus ülevaks,
Ubšukkinakki's ülevalt-rõõmsalt istuge!
Kui ma avan oma suu, nagu teie saatusi ma määraku,
ja ärgu muutugu midagi sellest, mida mina olen loonud –
ärgu miski mu huultehäälest kaduma mingu ega muutugu!'
- "Lipake minu juurde ja oma saatused kiiresti talle määrake,
mingu ta ning teie tugeva vaenlasega kohtugu!"
Läks Kaka, oma kulgu suunas,
Lahmu ja Lahamu vastu, oma isa jumalate.
Ta au andis, suudles maad nende ees,
- sirutas, seisatus, neile lausus:
"Anšar, teie poeg on mind käskinud
oma südame käsu avaldada teile:
"Ema Tiamat on vihane meile,
ta on kogunud koosoleku, vihaselt marus
- käändunud tema poolele kõik jumalad,
isegi need, kelled teie lõite, on läinud tema kõrvale –
Nad võtsid ringi, tõusid Tiamati kõrvale,
raevukalt, innukalt, lebamata öösel ega päeval,
võitlust võttes, müristades, märatsedes,
- koosoleku seadsid, riidu luues.
Manalajõe Ema, kõikevalmistav,
lisas vastapandamatuid relvi, sünnitas suured maod,
teravhambulisi, halastamatuid kihvu,
mürgiga vere asemel nende kered täitis.
- Metsikud lohed hirmuga rüütas,
pani kandma nad hiilgust, tegi jumalate sarnaseks.
'Kes näeb neid, võimetult kukkugu kokku
oma kerega nad hüpelgu ja ärgu tagasi pöördugu!'
Ta tegi maod, draakonid ja juukselised sangarid,
- suure deemoni, hullu koera ja skorpion-mehe,
hirmsad deemonid, kala-mehe ja sõnn-mehe,
kes kandsid halastamatuid relvi, võitluses kohkumatud.
Võimsad tema käsud, vastapandamatud kõigile,
sel viisil üksteistkümmend neid tegi valmis.
- Jumalate, oma järelsoo hulgast, kes koosoleku moodustasid,
ta ülendas Kingu, tegi tema nende hulgas suureks!
Sõjajõukude eeskõndijaks, koosoleku käsutajaks,
relvakandmise, lahingule ägedalt ässitamise,
võitluse peamise juhendamise
- usaldas tema kätte, pani istuma oma postile.
'Ma heidan su loitsu, teen su suureks jumalate koosolekus,
kõigi jumalate kuningluse sinu kätte loovutan.
Sina oled suurim, mu abikaasa, sa oled mainekas,
sinu käsk on suurim kõikide Anunnakide seas!'
- Ja andis talle saatuste tahvli, ta rinnale kinnitas selle:
'Sinu suu sõna ärgu muudetagu, tema suu öeldu püsigu!'
Seejärel kui Kingu oli ülendatud, Anuväe võtnud,
määras ta saatused oma jumalikele poegadele:
'Teie suude lausutu tule kustutagu,
- teie mürk kuhjudes tehku võimsadki nõrgaks!'
Saatsin Anu, ei suutnud ta vastu,
Nudimmud kohkus, tagasi pöördus.
Tuli Marduk, jumalate tark, teie poeg –
Tiamati ette tema süda oli otsustanud minna.
- Avas oma suu, mulle ütles:
"Kui ma tõesti teie kättemaksjaks saan,
aheldan Tiamati, teie elud päästan,
kutsuge koosolek, looge mu saatus ülevaks,
Ubšukkinakki's ülevalt-rõõmsalt istuge!
- Kui ma avan oma suu, nagu teie saatusi ma määraku
ja ärgu muutugu midagi sellest, mida mina olen loonud –
ärgu miski mu huultehäälest kaduma mingu ega muutugu!"
"Lipake minu juurde ja oma saatused kiiresti talle määrake,
mingu ta ning teie tugeva vaenlasega kohtugu!"
- Kuulsid Lahmu ja Lahamu, kõvasti karjusid,
Igigid kõik koos haiglaselt halasid:
"Miks nad on nii vihased? Ta hakkab toimima meie vastu,
ega me teagi, mida Tiamat teha võib!"
Ruttasid ja tulid kohale
- kõik suured jumalad, [saatuste] määrajad,
astusid Anšari ette, täidetud [rõõmust],
suudlesid üksteist, koosolekul [...].
Keelt kandsid, pidulauas istusid,
leiba sõid, datliveini jõid,
- magusa märjukesega vatsa loputasid,
õlut juues joobumus keres –
päris hooletult olles nende meel hõiskas –
Mardukile, oma kättetasujale saatuse seadsid.
|
