Seitsmes tahvel
(10) "Asari, põllumaa kinkija, kes on seadnud piirid,
vilja ja linaseemne looja, roheluse esiletooja.
(11) Asaralim, kes on nõupidamise majas tähtis, kelle nõu on kõrge –
kellest jumalad lugu peavad, hirmu ei võta tunda.
- (12) Asaralimnunna, lugupeetud, isade, [oma] sigitajate valgus,
Anu, Enlili, Ea ja Ninšiku korralduste heahoidja.
Tema on nende eest hoolitseja, nende osade määraja,
tema, kelle tiaara üliküllust maale annab.
(13) Tutu, nende taastumise looja on tema,
- puhastagu ta nende templid, nemad las puhkavad!
Loogu ta loitsu, et jumalad rahuneksid,
kui vihasena tõusevad, nad käänatagu tagasi.
Olgu ta kõrge jumalate, oma [isade] koosolekul!
Keegi jumalate hulgast ärgu end [võrdsustagu] temaga!
- (14) Tutuziukenna, oma hulkade hing,
kes kindlustas jumalatele puhta taeva,
nende teguviisi võttis vastutusele, määras [nende asupaigad]!
Ärgu unustatagu inimkonna hulgas, tema tegusid [hoitagu aus].
(15) Tutu Ziku, nad nimetasid kolmandaks, puhtuse alalhoidjaks,
- hea tuule jumalaks, kuulekuse ja üksmeele isandaks.
Rikkuse ja rohkuse tekitaja, ülikülluse asetaja,
kes kõige meie vähese paljuks pööras!
Raskes kitsikuses hingasime tema head tuult!
Rääkigu ja ülistagu nad, laulgu talle kiitust!
- (16) Tutu Agaku neljandaks – kiitku teda inimsugu –
puhta loitsu isand, surnute elustaja,
kes 'seotud jumalale' andis armu,
eemaldas jumalate peale pandud ikke, oma vaenlased,
nende lunastuseks inimsoo lõi.
- Halastav, kelle vägi on eluandmiseks!
Püsigu, ärgu ununegu tema sõna
mustapealiste suul, kelle lõi tema käsi!
(17) Tutu Tuku viiendaks, tema puhas loits nende suid pangu liikuma.
Kes oma puhta loitsuga rookis kõik kurjad vaenlased,
- (18) Šazu, jumalate südame tundja, kes uurib sisimat,
kurja tegijad ei pääse tema eest!
Jumalate koosoleku kinnitaja, nende südame rõõmustaja.
Allumatute kuulekustaja, nende lai [kaitsevari]!
Õiguse tegija tõega, keerdunud kõne rookija,
- kelle juures vale ja tõde on lahutatud!
(19) Šazu Zisi, vastutõusjate lämmatajat teiseks nad ülistagu!
Hirmukangestuse väljaajaja oma isade jumalate kerest.
(20) Šazu Suhrin kolmandaks, kõigi vaenlaste rookija relvaga.
Nende kavatsuste hajutaja, kaosele käänaja.
- Kõikide pahade hävitaja, kes iganes tema vastu tulid.
Jumalad saagu rõõmsaks koosolekul.
(21) Šazu Suhgurin neljandaks, oma isadele jumalatele kuulekuse asetaja,
vaenlaste rookija, nende järelkasvu kaotaja!
Nende tegude hajutaja, ühtegi vahele jätmata.
- Lausutagu ja mainitagu tema nime maal!
(22) Šazu Zahrin'ina viiendaks temast mõeldagu hiljem.
Kõikide vaenlaste ja allumatute ärakaotaja,
kes kõik jumalatest põgenikud pani sisenema oma pühakodadesse.
See tema nimetus püsigu!
- (23) Šazu Zahgurin'ina kuuendaks kogu inimkond austagu teda,
kes ta kõik vaenlased hävitas võitluses!
(24) Enbilulu, isand, kes viis nad õitsengule, on tema –
nende tugev karjavalvur, ohverduste seadja,
kellel karjamaad ja joogikohad õnnestus kinnitada maale,
- kanalid tegi lahti, jagas külluslikult vett.
(25) Enbilulu Epadun, 'karjamaa ja tulva isand' teiseks [nad nimetagu].
Taeva ja maa kanalitevalvur, külvivao vormija,
kes puhta põllumaa vormis tühermaale,
kraavi ja kanali korrastas, künnivao määras.
- (26) Enbilulu Gugal nad ülistagu kolmandaks – jumalate kanalikastja
ülikülluse, rohkuse, suurte saakide isand,
jõukuse asetaja, maailma rikastaja.
Kaunvilja andja, vilja tekitaja.
(27) Enbilulu Hegal ülikülluse kuhjaja ... rahvastele.
- Külluse vihmutaja üle laia maa, roheluse viljastaja.
(28) Sirsir, mäe kuhjaja Tiamati kohale,
Tiamati laiba rüüstaja [oma] relvaga.
Maa juhtija, nende kindel karjane,
kellele on kingitud põllumaad, künnimaa, külvivagu.
- Kes laia Tiamati üle oma raevus kõndis edasi-tagasi.22
sillana ületas oma kahevõitluse paigal.
(29) Sirsir Malah'iks teisena nimetasid, olgu see nõnda,
Tiamat on tema laev, tema on laevamees.
(30) Gil, vilja kuhjaja võimsateks küngasteks,
- nisu ja karja looja, maale seemne andja.
(31) Gilimma, jumalate sideme kindlustaja, tõdede looja,
ohjad, mis pidasid neid aisade vahel, iluga varustaja.
(32) Agilimma, ülev, krooni eemaldaja, lumega varustaja,23
vetepealse maa looja, ülamaailma asjade kinnitaja.
- (33) Zulum, põldude määraja jumalatele, oma loomingu jagaja.
Osade ja roaohvrite andja, pühamute hooldaja.
(34) Mummu, taeva ja maa looja, eksinute juhataja.
(35) Taeva ja maa jumalik puhastaja teiseks on Zulummu,
kelle tugevusele jumalate hulgas sarnast ei leidu.
- (36) Gišnumunab, kõigi rahvaste looja, maailmaäärte tegija.
Tiamati jumalate hävitaja, rahvaste looja nendest.
(37) Lugalabdurub, kuningas, Tiamati tegude hajutaja, tema relvade väljarookija,
kelle alus oli tugev ees ja taga.
(38) Pagalguenna, kõikide isandate juht, kelle jõud on suurim,
- kes oma jumalike vendade hulgast on ülim, nende kõikide prints.
(39) Lugaldurmah, jumalate ühenduse kuningas, 'suure sideme isand',
kes kuningluse eluasemel on ülim, jumalate hulgast ülevaim.
(40) Aranunna, Ea nõuandja, jumalate, oma isade seas looja,
kelle vürstliku teguviisiga ükski jumal ei sarnane.
- (41) Dumuduku, kelle püha eluase on ennistunud Dukul –
'Püha künka poeg', ilma kelleta 'püha künka kuningas' ei otsusta ennusmärke.
(42) Lugalšuanna, kuningas, kelle jõud on suurim jumalate hulgas.
Isand, Anu jõud, kes sai kõrgeimaks Anšari nimetamise läbi.
(43) Irugga, nende kõikide rüüstaja Tiamati keskel,
- kes korjas kogu tarkuse (enesele), avarataibuline.
(44) Irkingu, Kingu rüüstaja, võitluse ...
Kõikide käskude läbiviija, isandluse kinnitaja.
(45) Kinma, kõikide jumalate käsutaja, nõu andja,
kelle nime peale jumalad nagu tormi alates on hirmunud.
- (46) Esizkur kõrgeimalt palvemajas elagu,
jumalad astugu tema ette oma annetustega,
kuni ta nende kingitused vastu võtab.
Keegi peale tema ei loo taidelisi asju,
neli mustapealiskonda on tema looming,
- peale tema ükski jumal ei tea nende elupäevade arvu.
(47) Gibil, relva teravuse kinnitaja,
kes võitluses Tiamatiga lõi taidelisi asju.
Avarakõrvane, kogenud taipur.
Sügav süda, mida jumalkond ära ei mõista.
- (48) Addu olgu ta nimi, taevakõiksuse ta katku,
tema hea hääl maa kohal müristagu,
möirates pilved ajagu täis
ja alla inimestele elatist andku.
(49) Ašaru, kes nagu nimi ütleb, juhendab saatuste jumalaid.
- Kõik rahvad ta võtku oma hoole alla!
(50) Neberu, taeva ja maa ülekäiku tema hoidku,
üleval ja all ärgu ületagu (seda ilma) teda ootamata.
Neberu on tema täht, mille ta taevas tegi nähtavaks,
ta hõlvaku ristumiskoha, nemad teda vaadaku:
- "Tiamati keskel puhkamata kõndis
Tema nimi olgu Neberu, keskpaiga hõivaja!"
Tema kinnitagu taeva tähtede kulgu,
nagu lambaid kõiki jumalaid karjatagu.
Aheldagu Tiamat, tema hing tehku ahtaks ja lühikeseks!
- Rahvale hiljem, kaugetel päevadel
olgu ta eemal, tagasi tõmbumata, igavesti saagu kaugeks."
Kuna taeva kohad ta lõi, tugeva maa valmistas,
'Maailma Isand' olgu tema nimi, nimetas (teda) isa Enlil.
Kõik nimetused, millega Igigid teda olid nimetanud
- kuulis Ea ja tema meel oli lõbus:
"Tema isad tema nime on ülistanud,
tema, nagu minugi nimi olgu Ea
minu riitustekogumi kõik tema täitku,
kõik minu käsud tema hooldagu!"
- Viiekümne nimetusega suured jumalad
'Viiskümmend' tema nimeks nad nimetasid, tema olemuse tegid kõrgeks.
Neid haaratagu, õpetaja õpetagu,
tark ja teadja, ühiselt seletagu!
Isa korraku, poja pangu aru saama.
- Karjane ja karjavalvur oma kõrvu hoidku lahti,
ärgu jätku tähelepanuta jumalate Enlili, Mardukit –
tema maa (siis) õilmitsegu, tema (ise) olgu terve –
(sest) tema sõna on tõde, tema korraldust ei muudeta,
tema suu öeldut ärgu vahetagu ükski jumal!
- Kui ta vaatab kurjalt, ei anna ta järgi!
Tema vihas, raevus ükski jumal ei suuda talle vastu panna.
Sügav on tema süda, avar on tema meel,
kelle ees kuritegu ja ebaõiglus tulgu välja!
Ilmutuse, mille Esimene tema ees lausus,
- ta kirjutas üles ja pani kõrvale kuulamiseks tulevikus.24
Marduki sõna, kes on loonud Igigi-jumalad,
nad […, tema] nime sõnagu,
[nad laulgu] Marduki laulu,
kes Tiamati aheldas ja kuningluse võttis.
|
