Ettekande tutvustus:Ettekandes keskendun Aristotelese tekstikorpusele, pöörates erilist tähelepanu tema kirjutamisstiilile ja, veelgi täpsemalt, antiigist pärinevatele hinnangutele tema kirjutiste kohta. Kui valdavalt käsitletakse praegu teaduskirjanduses Aristotelese teoseid kui “loengukonspekte”, mille tulemuseks on nii kehva stiiliga kirjutised, et lausa kummaline isegi on mingit ‘stiilikategooriat’ neile omistada, siis antiigis toodi Aristotelese kirjutisi esile kui elegantse stiili näidist (Demetrios), mida võis võrrelda kullast jõega (Cicero). Teadlased usuvad, et need väited peavad viitama tekstidele, mis meieni säilinud ei ole (nn eksoteerilised teosed, dialoogid), kuid oma ettekandes vaatan täpsemalt, kas sellised uskumused Aristotelese halvast stiilist on siiski tõendatud ning kui mitte, kuidas see meie arusaama Aristotelese filosoofiast võib muuta. Etteruttavalt võib öelda, et ettekanne proovib lammutada müüte, mis on 20. sajandi algusest saati antiikfilosoofiat domineerinud.