Silver Soovälja ettekanne hübriidsõjast Vana-Kreekas Makedoonia Philippose näitel


9. oktoobril 2024 kell 18.00 toimub Tartus Lossi 3-328 Morgensterni Seltsi ettekandekoosolek, kus esineb Silver Sooväli (Tartu Ülikool) teemal “Hübriidsõda Vana-Kreekas: poliitilise sõja tunnused Makedoonia Philippose vastasseisus Ateenaga 4. sajandil eKr”

Ettekande tutvustus:

Viimase kümne aasta sündmused on muutnud sõjakunsti ja -doktriini teemad päevakajaliseks ja aktuaalseks. Kindlasti mäletavad paljud, kuidas 2014. a. sündmusi kajastati ajakirjanduses uudse innovatsioonina, mis tabas maailma ootamatult, ja teiste seas tulid käibele mõisted nagu Gerassimovi doktriin ja hübriidsõda. Kuid nagu antiigihuvilised on kindlasti märganud, võib nii mõnigi kord olla millegi uue näol tegemist taasavastatud vanaga. Seega oleks huvitav vaadata lähemalt, kas ja milliseid ühiseid jooni on võimalik leida tänapäeva ja antiigi sündmuste vahel.

Philippos II oli Makedoonia kuningas aastatel 359 kuni 336 eKr ja tema kõige kuulsam saavutus on see, et ta oli Aleksander Suure isa. Kuigi ta on tänapäeval mõneti oma poja tõttu varju jäänud, siis kaasaegsete hinnangul oli tegemist oma aja kõige vägevama Euroopa kuningaga. Troonile asudes sai ta päranduseks riigi, mis oli kokku kukkumise äärel, kuid oma surmahetkeks oli ta sellest teinud suurriigi, mis domineeris nii Kreeka linnriikide kui pea kogu Balkani kuningriikide üle ning oli võimeline astuma vastu Pärsia impeeriumile. Philippos ise ei pidanud oma suurimaks andeks, võib-olla erinevalt Aleksandrist, mitte oma väejuhivõimeid, vaid pigem oma poliitilist vaistu. Just osav diplomaatia ja kaval strateegia iseloomustavad tema võimul olekul toimunud läbivat vastasseisu Ateenaga, mis kulmineerus vaid ühe otsustava omavahelise lahinguga. Seega tundub Philippos hea kandidaadina, et võrrelda poliitilise vastasseisu iseloomu tänapäeval ja antiigis.

Pakutakse suupisteid ja keelekastet. Toimub ka ülekanne Zoomis.

,

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga